Mis on epifüüsi kõhr?

Epifüüsi kõhre on teatud tüüpi kõhre, mis on leitud pika luu mõlemas otsas, mis on seotud luu pikenemise või kasvuga. Kõhre on sidekude, mis pakub paindlikku tuge luustiku luude kinnitamisel. Sellel koel, mis on valmistatud elastsete valgukiudude maatriksist želatiinsel valgualusel, mida nimetatakse kondroitiiniks, puuduvad veresooned ja taastumisvõime. Aja jooksul muutub kõhr luuks läbi kõvenemisprotsessi, mida nimetatakse luustumiseks. Lastel ja noorukitel leidub epifüüsiplaate ehk kasvuplaate, mis kinnitavad luid; pärast täiskasvanud küpsemist saavutavad epifüüsiplaadid oma kasvupiiri ja muutuvad epifüüsi joonteks.

Kõhre on kolme tüüpi: hüaliinne, elastne ja fibroosne kõhr. Need erinevad kõhremaatriksi valgukiudude poolest. Epifüüsi kõhr on hüaliinne kõhr. Peamiselt kollageenist koosnev kude, mida leidub ninas ja häälekastis ning pikkade luude epifüüsi kõhres. Kui see hõivab luudevahelisi sünoviaalseid ehk membraanseid liigeseid, aitab see liigesekõhre pakkuda tuge, löögi neeldumist ja vähendada hõõrdumist nende skeletistruktuuride vahel.

Diafüüsi ehk pika varre ja epifüüsi ehk luu otsa vahel paiknev epifüüs algab noortel inimestel, kes on peamisest luust eraldatud epifüüsi kõhrekihiga. Lõpuks sulandub see luu põhiosaga. Kõhre kasvab epifüüsiplaadis, surudes epifüüsi diafüüsist eemale ja kõvenedes luuks. Luustumine toimub tegelikult kahes eraldi keskuses, primaarses ja sekundaarses, luu esmasest keskvõllist ja jätkub kuni selle lõpposani, mis on luustumise sekundaarne keskus epifüüsis.

Kui kasv on saavutanud maksimaalse potentsiaali ja peatub, kaob epifüüsi kõhre. Kasv elimineeritakse seejärel epifüüsi sulgemisega. Arenguhäired võivad põhjustada kasvuhäireid. Kõhre moodustumise levinud defekt on tuntud kui akondroplaasia, mis on üks kääbuse põhjuseid.

Luu kasv ei näita mitte ainult arengu edenemist, vaid annab täpsema peegelduse füsioloogilisest küpsusest kui pikkus või isegi kronoloogiline vanus. Nende kasvuplaatide vigastused esinevad ainult lastel. Luustumine ilmneb embrüos ja jätkub umbes kahe aastakümne pikkuse kasvuperioodi jooksul.

Skeleti küpsemisele võib viidata nende primaarsete ja sekundaarsete luustumise keskuste mineraliseerumine. See protsess seisneb uute rakkude ja kudede loomises ning nende kujunemises küpseks püsivaks vormiks. Põhimõtteliselt toimub luustiku küpsemine kolmes etapis: diafüüsi luustumine, epifüüs ja lõpuks nende sulandumine.