Radiokarpaalliiges on küünarvarre raadiuse luu ja käe randmeluude vahelise liigenduse anatoomiline nimetus, mida tuntakse sagedamini randmeliigesena. Seda liigendit, mis on klassifitseeritud sünoviaalliigeseks, hoiavad koos sidemed ning luude vahel on vedeliku ja kõhrega täidetud õõnsus, mida nimetatakse sünoviaalkapsliks. Liigutused, mida saab teha radiocarpal liigeses, hõlmavad adduktsiooni ja röövimist või käe küljelt küljele kallutamist randmel, samuti painutamist ja sirutamist või käe painutamist randmel eest-tagasi.
Radiokarpaalne liiges, mis on nimetatud luude järgi, mida see ühendab, hõlmab kokku nelja luu: raadius, abaluud, lunate ja triquetrum. Raadius on küünarvarre pikk luu, mille distaalne või alumine ots puutub kokku käe randmeluu luudega. Need luud, abaluud, lunate ja triquetrum, moodustavad randmeluu proksimaalse rea, kaheksa väikese luu kobara randme all. Kui abaluu ja lunate puutuvad kokku raadiuse luuga radiokarpaalses liigeses, siis triquetrum teeb seda tegelikult ainult siis, kui käsi on liidetud või kallutatud roosaka sõrme suunas. Seda liigendit raadiuse ja randmeluude vahel nimetatakse kondüloidseks või ellipsoidseks liigeseks, mis tähendab, et raadiuse nõgus pind kõverdub randme külgneva kumera pinna ümber.
Radiokarpaalse liigese komponendid võib klassifitseerida liigese sisesteks või välisteks. Liigesele on omane vedelikuga täidetud kapsel, mis on ümbritsetud sünoviaalmembraaniga. Sarnaste õõnsustega karpaalluude vahel ja vahel on see raadiuse ja randmeluu vaheline ruum membraani, mis vabastab liigest täitva ja määriva sünoviaalvedeliku. Samuti on membraanis liigesekõhre, mis polsterdab ruumi nii, et luud ei hõõruks otse üksteise vastu. Sellesse ruumi tungivad veelgi läbi veresooned, mis varustavad liigest toitainetega.
Radiokarpaalliigese välised on randme sidemed. Sidemed koosnevad enamasti kollageenist, tugevatest sidekoe kiududest, mis ühendavad luid ning ümbritsevad ja kaitsevad liigest. Randme peopesa poolel on palmaarsed radiokarpaalsed sidemed, mis kulgevad raadiuse ja abaluu, raadiuse ja kuulihase ning raadiuse ja triquetrumi vahel. Samamoodi ühendavad randme tagaküljel olevad dorsaalsed sidemed raadiuse nende vastaskülgede luudega. Samuti on radiocarpaalsele liigesele väline suur liigeseketas, mis asub vahetult liigese kõrval randme mediaalsel või roosakas-sõrmepoolsel küljel, küünarvarre küünarluu distaalse või alumise otsa ning randmeluu kolmik- ja pisiformi luude vahel.
Ühendades küünarvarre käega, võimaldab radiokarpaalne liiges randmel mitmeid liigutusi. Peopesapoolses eesmises küünarvarres olevad lihased võivad kätt painutada või kõverdada, samas kui seljaosa küünarvarre tagumises osas asuvad lihased võivad kätt pikendada või tahapoole painutada. Täiendavad küünarvarre lihased võivad randmelt kätt liita või röövida, kallutades seda pöidla või roosaka suunas. Keerulisemaid liigutusi saab teha läbi üheaegselt liigutades radiokarpaalset liigest, ulnaarset liigeset ja käe interkarpaalseid liigeseid.