Õlavööde on neljast luust koosnev rühm, mis toetab õlgade lihaseid ja sidemeid. Seda luurühma nimetatakse sageli ka “rinnavööks” ja see koosneb kahest rangluust ja kahest abaluust, üks komplekt kummagi õla jaoks. Õlavööde on oluline, kuna see on koht, kus käte luud kinnituvad keha või keha luude külge.
Randluu ja abaluu ristmikul tekkiv ruum võimaldab õlavarreluu – õlavarreluu – palli pöörlemist. Õlaliiges võimaldab rohkem erinevaid liigutusi kui ükski teine kehaliiges. Õlavöötme luude eriline paigutus annab õlavarrele ruumi, mis on vajalik nii paljudes erinevates suundades liikumiseks.
Kuigi sõna “vöö” viitab tavaliselt terviklikule rõngale, on õlavöö mittetäielik rõngas, kuna tagaosa eraldab abaluud ja eesmine rangluu eraldab vahe. Mõned arstid kasutavad õlavarreluu õlavöötme osana, kuna see kinnitub abaluu ja rangluu külge, moodustades õlaliigese. Traditsioonilised anatoomiatekstid hõlmavad aga ainult abaluu ja rangluu.
Õlavöötmes on rangluu peamine eesmärk hoida kätt kehast eemal. See annab kõõlustele, sidemetele ja lihastele rohkem tööruumi ning võimaldab inimesel käsi vabamalt liigutada. Ilma rangluudeta rippuksid käed lihtsalt keha kõrval, piirates nende liikumist. Väidetavalt on rangluu kõige sagedamini murtud luu kehas. Neid luusid nimetatakse sageli “kraeluuks”, mõnedel inimestel võivad need olla kaela põhjas nähtavad.
Õlavööde abaluud on suured lamedad luud, mida sageli nimetatakse “abaluudeks”. Need luud toimivad õlalihaste, sealhulgas väikese rinnalihaste, trapetsilihaste ja rombilihaste sisestuspunktina. Ligikaudu kolmnurkse kujuga abaluud asuvad rinnakorvi tagaküljel, tavaliselt katavad osa teisest läbi seitsmenda ribi.
Glenoidne lohk on abaluu süvend, milles õlavarreluu pall tegelikult pöörleb. Seda liigest nimetatakse glenohumeraalseks liigeseks. Õlavöötmes on ka akromioklavikulaarne liiges, mille liikumine on piiratud, kuid mis kannab jõudu käest üle torsole ja sternoklavikulaarsele liigesele, mis on abiks liigutustes nagu käe viskamine ja edasitõuge.