Mis on aju roll tajumisel?

Aju roll tajumisel on töödelda erinevatest meeleorganitest tulevaid signaale ja anda neile tähendus. Meeled liigitatakse mõnikord kas eri- või üldmeeleks. Erilised meeled hõlmavad nägemis- ja kuulmistaju. Muud erilised meeled on haistmis-, maitse- ja kompimismeel; puute-, rõhu- ja temperatuuritaju võib liigitada üldiste meelte alla.

Nägemine on oluline erimeel. Visuaalne taju tekib siis, kui valguslained sisenevad silma ja stimuleerivad nägemisretseptoreid. Need närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärve; signaalid saadetakse kuklasagara visuaalsesse korteksisse, mida aju kasutab visuaalsete sensoorsete andmete tajumisel.

Teine oluline erimeel on kuulmine või kuulmistaju, mille käivitavad helilained. Helilained läbivad sensoorseid retseptoreid kõrvas ja läbi kuulmisnärvisüsteemi. Laineid tõlgendatakse aju oimusagarates, ajuosades, mida tuntakse kuulmiskorteksina.

Igas ninaõõnes on haistmisorganid, millel on retseptorid, mida stimuleerivad lõhnamolekulid. Tundub, et lõhnad kaovad, sest eriline haistmismeel kohaneb kiiresti, kui puutuda kokku sama lõhnamolekuliga mis tahes aja jooksul. Lõhnad tõlgendatakse aju oimusagarate haistmiskoores.

Eriline maitsemeel on tihedalt seotud lõhnatajuga. Maitsepungad, mis on keele meeleorganid, suudavad tuvastada mitmesuguseid maitseid, alates magusast kuni soolaseni. Kibedad, hapud ja soolased maitsed on kõik maitsepungadega tuvastatavad. Toidus ja jookides sisalduvad kemikaalid stimuleerivad maitseretseptoreid, samas kui kuumaks peetavad toidud, nagu vürtsikas paprika, võivad samuti stimuleerida valu- ja kuumaretseptoreid. Aju kasutab maitse tajumisel aju parietaalsagarate maitsekooret.

Mõned meeled liigitatakse üldisteks meelteks, sealhulgas puudutus ja surve, mida stimuleeritakse, kui kude on kuidagi nihkunud. Temperatuuri tuvastatakse soojus- ja külmaandurite kaudu. Valu tajumiseks on kehal laialdaselt jaotunud vabad närvilõpmed, samal ajal kui ajukoor tõlgendab valu allikat ja intensiivsust ning sellele reageerimist.

Ekstrasensoorne taju (ESP) on teadmise viis, mida ei seletata tuntud meelte kaudu. ESP näideteks võivad olla inimeste mõtete lugemine või tuleviku täpne ennustamine. Kuigi paljud inimesed usuvad, et ESP on olemas, on seda olnud raske teaduslike meetoditega tõestada ning ESP stiimuli tajumise ajupiirkondi pole tuvastatud.