Suuraju on aju suurim osa ja see on jagatud eest taha kaheks osaks. Vasak aju on aju vasak pool ja seda nimetatakse ka vasakuks poolkeraks. Vasakul ja paremal ajupoolkeral on oma funktsioonides väikesed erinevused. Seda nimetatakse funktsionaalseks asümmeetriaks. Vasak suuraju vastutab eelkõige kõne, matemaatika ja loogika eest ning see on seotud parema kehapoole funktsioonidega.
Vasak aju erineb anatoomiliselt paremast ajust. Mõlema poolkera struktuurseid erinevusi nimetatakse anatoomilisteks asümmeetriateks. Osa oimusagarast on vasakul küljel suurem kui sama ala paremal küljel. See füüsiline erinevus ilmneb sündides. Sylvia lõhe, mis on lõhe või soon ajus, on ka vasakul küljel järkjärgulisema kaarekujulise kujuga kui paremal.
1861. aastal uuris prantsuse neurokirurg Paul Broca surnud patsientide ajusid, kellel oli elu jooksul raskusi kõnelemisega, ja leidis suuri kahjustusi nende aju vasakus esipoolkeras. Tema uurimistöö tulemuseks oli veendumus, et vasak ajupoolkera on kõne ja keele jaoks oluline. Ta tuvastas vasakpoolses ajus piirkonna, mis toimib kõnekeskusena; seda nimetatakse nüüd Broca piirkonnaks. Saksa neuroloog Carl Wernicke avastas vasakpoolses oimusagaras keele jaoks olulise osa vasakust ajust. Kui see piirkond on kahjustatud, võiks inimene veel rääkida, aga sõnadel poleks mõtet.
1960. aastatel uurisid neurokirurgid Roger Sperry ja Michael Gazzaniga inimeste aju, kellel on epilepsia ehk ajuhäire, mis põhjustab inimesel krampe. Need uuringud, mida nimetatakse “lõhenenud ajueksperimentideks”, näitasid, et vasak aju on oluline kõne, matemaatika ja analüütiliste ülesannete jaoks ning parem aju on oluline ruumi tajumise, muusika ja kunsti jaoks. Roger Perry pälvis 1981. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma “lõhenenud aju” uuringute eest.
Vasakut ja paremat suuraju ühendab kahe poolkera vahel risti-rästi kulgevatest närvikiududest koosnev corpus callosum, kes aitab kahel poolkeral omavahel suhelda. Vasak aju kontrollib keha parema poole lihaseid. See on paremakäeliste inimeste motoorseks juhtimiseks domineeriv poolkera. Parem aju on oluline vasakukäeliste motoorseks juhtimiseks. Kui üks ajupool on kahjustatud, mõjutab see keha vastaskülge.