Pterioon on inimese koljus mitme luu kokkupuutepunkt. See hõlmab sphenoparietaalset õmblust ümbritsevat ala. Seda leidub templipiirkonnas mõlemal pool pead. See pole palja silmaga nähtav ega ka puudutusega tunda.
Pterioni moodustavad neli kolju luud: eesmine luu, parietaalluu, sphenoidse luu suurem tiib ja oimuluu lameosa. Esiosa luu asub pea ees piirkonnas, mida sageli nimetatakse otsmiks. Osa sellest luust tuleb näkku. Seda nimetatakse zygomaatiliseks protsessiks ja see moodustab osa silmakoopa luusest harjast ja põse luulisest eendist, mida sageli nimetatakse põsesarnaks. Sügomaatiline protsess on tegelikult kolme luu konvergents: eesmine luu; ülalõualuu või lõualuu; ja ajaline luu.
Ajutine luu asub pea küljel ja koosneb neljast osast. Selle lamerakujuline osa ühineb parietaalse luuga, mis asub selle kohal ja moodustab pea ülaosa. Sfenoidne luu asub oimusluu ees ja ühineb parietaalluuga ja oimuluuga alisfenoidis, mida tuntakse ka sphenoidi suurema tiivana.
Pterioni peetakse kolju kõige nõrgemaks osaks ja löök sellele võib lõhkeda selle all kulgeva peamise arteri. Keskmine meningeaalarter kulgeb otse pterioni all ja see on osa ülalõuaarterist, mis ise on välise unearteri peamine haru – kaela ja pea peaarter. Keskmine meningeaalarter hargneb ülalõuaarterist eemale ja varustab verega välimisi ajukelmeid, mis on aju katvad membraanid.
Ajukelmeid varustavad verega kolm arterit: tagumine, eesmine ja keskmine. Keskmine on neist kolmest suurim ja selle arteri purunemine põhjustab traumaatilise ajukahjustuse, mida nimetatakse epiduraalseks hematoomiks või ekstraduraalseks hematoomiks. Mõisted “epiduraalne” ja “ekstraduraalne” viitavad mõlemad kõvakestale ehk aju- ja seljaaju ümbritsevale koele, mida nimetatakse ka ajukelmeteks. Ajukelmeid on kolm kihti: kõvakesta, pia mater ja ämblikuvõrkkest. Dura mater on koe kõige välimine kiht.