Kaarjas side, mis on saanud nime oma kõvera kuju järgi, on ükskõik milline neljast sellisest sidemest kehas: diafragma keskmine, mediaalne ja külgmine kaarekujuline side ning häbemeliigese kaarekujuline side, tuntud ka kui alumine häbemeliide. Nagu kõik sidemed, on kõik tiheda kiulise sidekoe ribad, mis koosnevad suures osas kollageenkiududest. Esimesed kolm asuvad piki diafragma alakülge selle lähedal, kus see kinnitub lülisamba külge, samas kui kaarjas häbemeluud paiknevad vaagna alumisel küljel, ühendades kaks häbemeluud selle keskel.
Diafragmas on langevarjukujuline lihas, mis täidab ruumi rinnakorvi allosas ja eraldab seedeorganeid südamest ja kopsudest. Diafragmas on mitu väikest ringikujulist ava, mille kaudu läbivad aort, söögitoru, mitmed lihased ja muud vertikaalsed struktuurid. Iga diafragma kaarekujuline side ümbritseb osaliselt ühte neist struktuuridest. Selle asemel, et ühendada üks luu teise luuga, kinnituvad kaarekujulised sidemed, nagu enamik sidemeid, luu või luude – antud juhul selgroolülide – külge kõverduvad ümber ühe nendest avadest ja kinnituvad teisest otsast sama luu külge või luud.
Diafragmas keha keskjoonele kõige lähemal on keskmine side, mis ühendab diafragma paremat ja vasakut ristluust. Crura on kõõlusetaolised struktuurid, mis ühendavad diafragma tagumist külge selgrooga; vasakpoolne rist on seotud mitme nimmelüliga piki eesmise lülisamba vasakut külge ja ümbritseb seejärel osaliselt aordivahet, auku, millest aort läbib, kui keskmine kaarekujuline side. Kui see kõverdub ümber pausi parema külje, moodustab see parempoolse koore, mis laskub allapoole, et kinnituda lülisamba eesmise nimmeosa külge piki selle paremat külge.
Keskmise sideme mõlemal küljel on mediaalne kaarekujuline side. See side kaardub diafragmas oleva ava ümber, mille kaudu läbib psoas major, kehatüve ja puusa eesmise lihase. See tekib ülemisest või mõnikord teisest nimmelülist vahetult lülikeha ristluu kõrval, kaardub psoas üles ja ümber ning naaseb samasse selgroolüli, kus see kinnitub põikisuunalise protsessi külge. Ristsuunaline protsess on luuline eminents, mis ulatub selgroolüli kehast küljele.
Nendest kahest diafragmas olevast sidemest väljapoole jääb külgmine kaarekujuline side. See side asub mediaalse sideme kõrval ja moodustab kaare ümber quadratus lumborumi, mis on kehatüve lihas. quadratus lumborum tegelikult ei läbi diafragmat, vaid asub selle tagumise piiri taga, kulgedes vertikaalselt lülisamba nimmeosa ja rinnakorvi vahel ning selle alaosas vaagna vahel. Sellisena moodustab külgmine sideme osa diafragma tagumisest piirist, mis tuleneb esimese nimmelüli L1 põikisuunalisest protsessist, kõverdub mööda quadratus lumborum’i piki selle esikülge ja kinnitub 12. ribi alaküljele.
Viimane kaarekujulistest sidemetest on alumine häbemeliide. See kaarekujuline side moodustab häbemekaare ülemise või ülemise piiri vaagna allosas. Siin kohtuvad häbemeluud, mis paiknevad vaagnapõhja keskel ja kõverduvad mõlemale poole allapoole, keha keskjoonel, vahetult suguelundite kohal. Seda liigest, mida hoiab koos alumine häbemeliide, nimetatakse häbemelümfüüsiks. See on liiges, mis võimaldab vaagnaluudel sünnituse ajal veidi eemalduda.