Anatoomia üle arutledes võib aju ja kesknärvisüsteemi (KNS) nimetada eraldi üksusteks. Aju on aga kesknärvisüsteemi komponent, nagu ka seljaaju. See toimib keha juhtimiskeskusena, edastades ja vastu võttes teavet, mida ta teeb elektriliste signaalide, mida nimetatakse närviimpulssideks. Need närviimpulsid saadetakse mööda seljaaju ja seljaajust väljuvate närvide kaudu keha kudedesse, edastades ajust sõnumeid, näiteks käske lihastele kokku tõmmata. Seevastu perifeerne närvisüsteem, mis koosneb kogu kehas jaotunud närvidest ja närvirakkudest, saadab kehast informatsiooni tõlgendamiseks tagasi ajju.
Kui aju on närvisüsteemi infokeskus, vastutab aju ja keha vahel saadetavate sõnumite edastamise ja tõlgendamise eest kesknärvisüsteem tervikuna. Närviimpulsid, mis liiguvad kas aju poole või sellest eemale, tuleb suunata üles või alla mööda seljaaju, kesknärvisüsteemi alumist osa. Neid, mis saadetakse ajust eemale ja keha poole, nimetatakse motoorikateks signaalideks, kuna üldiselt käsivad need keha lihaseid stiimulile reageerides liikuda. Näide oleks kõnniteelt liivale astumine: sensoorseteks retseptoriteks kutsutud rakud annavad ajule märku, et maapind ei ole enam jalge all kindel, ning aju ja kesknärvisüsteem koordineerivad ja saadavad motoorset signaali kõndimisel kasutatavatele lihastele tagasi. et need saaksid kohanduda ebatasasele pinnale.
Kesknärvisüsteem võtab kehalt vastu ka närviimpulsse, mida nimetatakse sensoorseteks signaalideks. Sensoorsed retseptorrakud nahas ja kogu kehas saadavad ajule olekuvärskendusi kõige kohta alates valust, temperatuurist kuni elundite funktsioonideni – nii säilitab keha oma stabiilse tööoleku, mida nimetatakse homöostaasiks. Need signaalid liiguvad mööda seljaaju kesknärvisüsteemi ülemisse ossa: ajju ja ajutüve. Seal saab neid tõlgendada ja määrata sobiva kehalise reaktsiooni, näiteks sülje suurenemist suus enne sööki või kiiret sammumist liivalt, mis on kõndimiseks liiga kuum. Kesknärvisüsteemi ning perifeersete närvide ja retseptorite sensoorse sisendi ja reaktsiooni koordineerimise kaudu saab keha kohaneda nii sise- kui ka väliskeskkonnaga.