Peroneaalne kõõlus kirjeldab üht kolmest kõõlusest, mis kinnituvad sääre peroneuse lihastele: peroneus longus, peroneus brevis ja peroneus tertius. Nagu iga kõõlus, on see kiulise sidekoe riba, mis ühendab selle kinnituva lihase konkreetse luu või luudega, toimides seega hoovana, mis muudab lihaste kokkutõmbumisest alguse saanud tegevused liigutusteks ühes või mitmes liigeses. Iga peroneaalne kõõlus ühendab oma lihase, mis algab sääre välisküljel asuvast pindluust, jalalabaga ja tekitab seetõttu liikumist pahkluu juures. Tänu nende haavatavale asukohale välispahkluul on need kõõlused vastuvõtlikud hüppeliigese ümberpööratud nikastuste tekkeks, mis tekivad siis, kui jalalaba põhi on rullitud sissepoole ja kõõlused on üle venitatud.
Kõik kolm, mis asuvad vertikaalselt piki jala külgmist või välimist külge pahkluu kohal, jagavad peroneuse lihaseid oma nime, kuid on kolm eraldi lihast, millest igaühel on oma peroneaalne kõõlus. Peroneus longus on suurim, kõrgeim ja pinnapealsem, mis tähendab, et see asub nahale kõige lähemal. Tõustes oma ülemisest punktist pindluu peast veidi allapoole ja põlve välisküljele, kitseneb see laskumisel, moodustades kõõluse, mis ristub külgmise malleolus’e taga – pindluu põhja suur luuline projektsioon on tunda põlvel. väljaspool pahkluu. Sealt ristub selle kõõlus kaldus jalalaba all, et kinnituda esimese pöialuu külge, kusjuures pikk luu joondub suure varbaga. Peroneus longuse kõõlus tõmbab jalatalla väljapoole, seda nimetatakse eversiooniks, ning aitab kaasa jala plantaarsele paindumisele, näiteks suunab jalga allapoole pahkluu liigesesse.
Peroneus brevis, mis pärineb pindluu külgmise külje alumisest kahest kolmandikust peroneus longuse alt, on väiksem lihas, mis laskub just sügavale pikki lihaseid. Moodustades oma peroneaalse kõõluse vahetult pahkluu kohal, kulgeb see ka külgmise malleolus’e taga, kus see koos peroneus longuse kõõlusega läbib malleoluuse ja calcaneuse ehk kannaluu vahelist soont. Sealt mähkub kõõlus jala alla ja sisestab viienda pöialuu juure, mis asub roosaka varba küljel. Kui peroneus brevis aitab samamoodi jalatalla paindumisel, kuna selle kõõlus ületab talokruuraalset liigest, on selle põhifunktsiooniks jalalaba ümberpööramine. See toiming toimub subtalaarses liigeses, mis on liigend, mis asub vahetult pahkluu all calcaneuse ja taluluu vahel, luu calcaneuse ning sääreluu ja pindluu aluse vahel.
Viimane peroneaallihastest on peroneus tertius, mis on kolmest väikseim ja mis pärineb peroneus brevis’est allpool ja vahetult selle ees või ees. Fibula alumisest kolmandikust tulenev peroneaalne kõõlus siseneb jalga hüppeliigese eesmise külje kaudu kõrvuti sirutajakõõluse lihase kõõlusega ja sisestatakse viienda pöialuu peroneus brevise kõõluse lähedusse. Kõõluse asukoht võimaldab väikest abi jalalaba ümberpööramisel ja pahkluu dorsifleximisel, mis on jala ülespoole suunatud liigend hüppeliigese juures.