Hall sammas on üks kolmest seljaajus leiduvast närvikoe harjataolisest kehast, mida nimetatakse halliks aineks ja mis ulatub piki selle mõlema poole keskosa. Mõnikord nimetatakse seda halliks sarveks, kuna seljaaju lõigates põikisuunalisteks osadeks, on see sarve sarnane. Hallide veergude üksikud nimed on eesmised, külgmised ja tagumised hallid veerud. Iga hall veerg vastutab ajju töötlemiseks erinevat tüüpi teabe saatmise eest.
Aju tugevalt rihveldatud välimine kiht, mida nimetatakse ajukooreks, koosneb mitmest närvikoe kihist, mida nimetatakse halliks aineks. Selle koe nimi tuleneb värvist, mille see omandab pärast surmajärgset säilitamist. Hallollus on eluskoes tegelikult roosakas beež ja see on kesknärvisüsteemi oluline osa.
Hallolluse närvikiududel puudub müeliinkesta, mis on närvikiude ümbritsev ja närviimpulsside ülekandmisel abistav kate. Valkjas müeliini ümbris vastutab valge aine värvuse eest, mis on halli aine all asuv närvikoe kiht. Valge aine on eluskoes roosakasvalge ja muutub pärast surmajärgset säilitamist valgeks.
Seljaaju, tuntud ka kui selgroog, selg ja lülisammas, on kaitsev luukest, mis sisaldab seljaaju, mis on pikk õhuke närvikoe kimp, mis ulatub välja ajust. Seljaaju algab kuklaluust, mis on koljuluu, mis asub inimese kolju tagaosas, ja ulatub allapoole ning lõpeb esimese ja teise nimmelüli vahel, mis asuvad väikeses seljaosas, kolju kohal. puusad. Lülisammas jätkub ristluu piirkonda, mis on puusade taga ja all. Seljaaju ja aju koos moodustavad kesknärvisüsteemi.
Iga halli kolonni saab tuvastada selle paigutuse järgi seljaajus. Lülisamba esiosale kõige lähemal on eesmine hall sammas, mida nimetatakse ka kõhusarveks ja ventraalseks halliks sambaks. Eesmine hall sammas vastutab skeletilihaste innerveerimise eest. Lülisamba tagaküljele lähemal on tagumine hall sammas, mida nimetatakse ka seljasarveks. Tagumine hall veerg edastab puutega seotud teabe ajju. Külgmine hall sammas paikneb eesmise ja tagumise halli veeru vahel ning seda nimetatakse ka külgsarveks või vahesambaks. Seda leidub ainult rindkere ehk rindkere ja nimme- või alaselja piirkonnas ning see on seotud sümpaatilise närvisüsteemiga, mis kontrollib keha siseorganeid.