Mis on seos kuseteede ja reproduktiivsüsteemi vahel?

Kuseteede ja reproduktiivsüsteemi vaheline seos seisneb nende süsteemide loote varases arengus ja süsteemide anatoomilises asukohas. Inimese kuseteede ja reproduktiivsüsteemid tekivad loote arengu käigus samast embrüonaalsest kihist. Loote küpsemise esimesel trimestril eristuvad need kaks süsteemi kaheks eraldiseisvaks kehafunktsiooniks. Kuseteede süsteem areneb kehaliste funktsioonide süsteemiks jääkainete eemaldamiseks ja reproduktiivsüsteem kehaliste funktsioonide süsteemiks, mille ainus eesmärk on liiki põlistada.

Kuse- ja reproduktiivsüsteemid arenevad mesodermi vahepealsest kihist. Sellest kihist arenevad neerud, sugunäärmed, Wolffi kanalid ja Mülleri kanalid. Emastel Wolffi kanalid atroofeeruvad, kuid isastel arenevad edasi seemnepõiekesed, vas deferens, munandimanus ja ejakulatsioonijuha. Mülleri kanalid moodustuvad naistel emakasse, munajuhadesse ja tuppe. Sugunäärmed muutuvad meestel munanditeks ja naistel munasarjadeks.

Hilisemas arengus, pärast seda, kui neerud on oma kohale tõusnud, moodustub põis Wolffi kanalite osadest ja endodermaalsest kloaagist. Ureetra moodustub emastel täielikult ja meestel osaliselt endodermaalsest kloaagist. Meeste ureetra ülejäänud osa areneb välistest suguelunditest.

Meestel kattuvad kuse- ja reproduktiivsüsteemid veidi. Meeste ureetral on kahekordne eesmärk nii uriini eemaldamiseks kui ka sperma ejakulatsiooniks. Uriin moodustub neerudes jääkainetena ja liigub mööda kusejuhasid põide säilitamiseks kuni organismist eemaldamiseni. Urineerimiskohas voolab uriin põiest läbi kusiti ja väljub kehast peenisest.

Isaste sugunäärmeid nimetatakse munanditeks. Sperma areneb munandites ja seda hoitakse munandimanuse spiraalides. Enne ejakulatsiooni liiguvad spermatosoidid munandimanuse hoidlast läbi vasdeferensi, mis asub vahetult põie taga ja ühendub kusiti. Seejärel ejakuleeritakse sperma kehast kusiti kaudu peenise otsa kaudu.

Naistel on kuse- ja reproduktiivsüsteem eraldatud, kuigi nii ureetra kui ka tupe ava asuvad tupe häbememokad. Nagu meestelgi, tekib uriin neerudes ja liigub kusejuhade kaudu põide. Uriin väljub emasloomalt kusiti kaudu, mis asub väikeste häbememokkade sees paikneva tupeava ees.

Munad tekivad naiste sugunäärmetes ehk munasarjades. Tavaliselt liigub üks munarakk munasarjadest munajuhadesse ja lõpuks emakasse. Kui munaraku viljastumist ei toimu, järgneb menstruatsioon, mis võimaldab emaka endomeetriumi kihil ja viljastamata munarakkul väljuda emakakaela kaudu tuppe ja tupeava kaudu kehast välja.