Rosenmulleri lohk ehk Rosenmulleri lohk on pikk, sügav, madal ja kitsas süvend, mis asub ninaõõne ühes kaugemas osas. See asub kuulmistoru ostiumi või avause taga. See on paremini tuntud kui külgne neelu süvend, kuna see asub neelu lähedal, mis on suu ja ninaõõne vaheline kõri osa. Rosenmulleri süvend on tuntud ka kui Rosenmulleri süvend või Rosenmulleri süvend.
Neelu süvend on oma nime saanud aastatel 1771–1820 elanud saksa anatoomilt Johann Christian Rosenmullerilt. Esimest korda kirjeldas Rosenmuller neelu süvendit 1808. aastal, kui ta õpetas Leipzigi ülikooli üliõpilastele anatoomiat ja kirurgiat. Rosenmulleri järgi on tema uurimistöö põhjal nimetatud ka teisi anatoomilisi termineid, sealhulgas Rosenmulleri nääre, mis on silma mandlikujulise näärme silmalau osa, mida tuntakse pisaranäärmena; ja Rosenmulleri elund, mis on alternatiivne termin munajuha ja munasarja kõrval asuva organi jaoks, mida tuntakse parovariumi või epoophoroni nime all.
Rosenmulleri lohu vähemtuntud alternatiivtermin on Heraklese lohk või Suur Heraklese lohk. Seda inspireeris arst, kes uuris noort immigrandi last Ellis Islandil, mis oli värav 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse immigrantidele Ameerika Ühendriikidesse. Poisi süvenditest suure hulga prahti, mis koosnes peamiselt mädanenud fetajuustust, eemaldades ja tema kreeka päritolu paika pannes, võrdles arst tema ravi Heraklese üheksanda ülesandega. Ülesanne nõudis, et Kreeka kangelane päästaks Santorini koobastest kuninganna.
Sellel ninaõõne osal on märkimisväärne kliiniline tähtsus. Meditsiinis seostatakse seda nasofarüngeaalse kartsinoomiga. See on vähk, mis mõjutab ninaõõnde, neelu ja kuulmistoru. Täpne esinemiskoht on retrofarüngeaalne lümfisõlm või Rouvier’ sõlm, mis on pallikujuline elund, mis asub Rosenmuller’i süvendi põhjas.