Inimestel asub neelu tagumine osa suuava taga piirkonnas, mida tavaliselt nimetatakse kõri ülaosaks. Neelu tagumine osa on näha keele põhjas, kui suu on laialt avatud. See ulatub uvulast, mis on kõri tagaosas rippuv lihav koetükk, kuni hüoidluuni, mis asub kaelas lõualuu ehk alalõualuu ja kilpnäärme kõhre vahel. Seda piirkonda nimetatakse ka orofarünksiks, suuneeluks või mesofarünksiks. Neelu on osa nii hingamis- kui ka seedesüsteemist ning on vajalik häälitsemiseks.
Suu on seedesüsteemi algus, kuid see on ka osa hingamissüsteemist, kuna see laseb õhku kopsudesse. Suus on esmane maitseorgan, mida nimetatakse keeleks. Keele tagumine osa, mis asub suu tagaosas uvula all, on kinnitatud neelu tagumise osa ülemisse ossa.
Kurku nimetatakse neeluks ja see jaguneb kolmeks osaks: ninaneelu ülaosas, tagumine neelu keskel ja larüngofarünks allosas. Ninaneelu asub suu neelu kohal ninakanalite taga. See ulatub kolju põhjast pehme suulae poole, mis on pehme kude, mis asub suu katuse tagumises osas, kus asub uvula. Ninaneelu lõpp tähistab tagumise neelu algust.
Mandlid, tuntud kui palatine mandlid, asuvad neelu tagumise külje külgseinal. Esisein koosneb epigloti orust, mis on keele ja suu neelu vaheline süvend, mis püüab sülge kinni. Ülemine ehk ülemine sein koosneb pehme suulae alumisest pinnast ja uvulast. Sellel neeluosal on koeklapp, mida nimetatakse epiglottiks ja mis katab häälekõrva, et vältida toiduosakeste sattumist kõri ja kopsudesse liikumist. Glottis on kõri osa, milles asuvad häälepaelad.
Neelu madalaim osa on larüngofarünks, mida mõnikord nimetatakse hüpofarünksiks, ja see ühendab kõri söögitoruga. See asub epiglottise all ja ulatub kõri ja söögitoruni. See kõri osa jaguneb kaheks rajaks. Kõri ulatub hingamisteedesse ja söögitoru seedekulglasse.