Pinnas koosneb tavaliselt materjalikihtidest, mida nimetatakse horisontideks ja mis erinevad nii tekstuuri kui ka välimuse poolest. Mullaprofiil on nende kihtide ristlõige ja see mõõdab iga kihi erinevaid omadusi. Kuigi igal pinnasel üle maailma on erinev pinnaseprofiil, koosneb enamik muldadest kolmest või enamast kihist, sealhulgas pealispinnast, aluspinnasest ja aluspõhjast. Pealmine kiht on üldiselt peenem ja sisaldab vähem kive kui sügavamad kihid.
Pinnase pinnas on pinnaseprofiili kõrgeim osa ja see on pinnas, millel inimesed ja loomad kõnnivad. Taimed asetavad tavaliselt ka suurema osa oma juurtest pinnasesse. See võib olla nii õhuke kui kaks tolli (5.1 cm) või kuni 5 m (1.5 jalga) ja sageli tumedat värvi, mõnikord isegi musta.
Harimata aladel võib see olla risustatud orgaanilise ainega, nagu lehed, oksad või surnud loomad, mis aitavad vältida erosiooni, hoiavad niiskust ja toodavad toitaineterikast mulda. Kui orgaaniline aine laguneb, nimetatakse seda sageli huumuseks ja see sisaldab elutähtsaid toitaineid. Just sellest mullaprofiili kihist saavad taimed suurema osa toitainetest.
Alusmuld on mullaprofiili kiht, mis asub vahetult pinnase pinnase all. Selles mullakihis ei ole tavaliselt allapanu ega prahti ning see on sageli heledamat värvi. Aluspinnas koosneb olenevalt piirkonnast sageli savist, mudast, veerist ja liivast ning sisaldab üldiselt ohtralt mulla ülemistest kihtidest allauhtunud mineraale.
Kui inimene kaevab üha sügavamale pinnasesse, märkab ta, et see muutub kivisemaks ja kivisemaks. Mõned teadlased peavad pinnaseprofiili järgmist kihti, mida nimetatakse regoliidiks, osaks aluspinnasest, teised aga täiesti omaette kihiks. See kiht ei sisalda peaaegu kunagi taimejuuri ega muud orgaanilist ainet, vaid koosneb peamiselt pinnasest ja väikestest ilmastikuga kivimitest.
Aluspõhja kiht esineb peaaegu iga erinevat tüüpi pinnaseprofiilis. See kiht on valmistatud kõvast tahkest kivimist, mis on erodeeritud ja murenenud, et toota suurem osa selle kohal olevast pinnasest. Aluskivim võib olla maapinnast kuni 5 m (1.5 jalga) allpool või mõnel pool võib see isegi paljanduda. Olukordades, kus suur osa ülemisest pinnasest on ladestunud kusagilt mujalt, võib aluskivim asuda aga sadu jalgu pinna all.