Hekk on suurepärane aiakujundus privaatsuse, tara või kaunistuse jaoks. Mõned taimed sobivad hekiks paremini kui teised, olenevalt aedniku vajadustest ja asukohast. Üldiselt sobib enamik põõsaid hekkides hästi ja eriti kõrgete hekkide jaoks võib kasutada ka väikseid puid. Hea heki loomiseks peab aednik pühenduma pidevale pügamisele ja kujundamisele. Liiga kauaks järelevalveta jätmisel lähevad hekid metsikuks ja nende täielikuks taastamiseks on vaja mitu aastat hoolt.
Kolm levinumat hekkide jaoks kasutatavat põõsast on ligustik, jugapuu ja pukspuu. Ligustikul on tumerohelised ovaalsed lehed ja väikeste valgete lillede kobarad, mis võivad olla magusalt lõhnavad. Jugapuu on igihaljas nõeltega põõsas või puu väikeste punaste viljadega. Jugapuu on mürgine ja seda ei tohiks istutada loomade ega väikelaste ümber. See on ka aeglaselt kasvav ja vajab küpsemiseks mitu aastat. Pukspuu on veel üks väikeste roheliste lehtedega igihaljas põõsas, mis on väga traditsiooniline hekkide materjal.
Aednikud võiksid kaaluda ka hollysid. Holly liike on palju, kuid põhitaim on tumeroheliste teravate lehtede ja talvel erkpunaste marjadega põõsas. Mitmed igihaljad põõsad, sealhulgas holly, teevad sobiva heki ja paistavad talvisel maastikul kaunilt silma. Igihaljad taimed kasvavad suhteliselt kiiresti ja neid saab hõlpsasti sobivaks hekikujuliseks treenida. Muud igihaljad valikud hekitaimede jaoks on küpress ja mägine loorber.
Mõned õistaimed teevad eksootilisi ja imetlusväärseid hekke. Õitsevate hekkide hulka võivad kuuluda koerapuu, sirel, forsüütia ja roosihekk. Neid hekke ei ole nii lihtne kujundada ja parima efekti saavutamiseks tuleks neil lasta kergelt loksuda. Lilled muudavad aia õitsemise ajal säravaks, kuigi talvel võib hekk külmemates piirkondades karm välja näha, kui taim on lehed kaotanud.
Heki taimed tuleks istutada üksteisest vähemalt kolme jala (ühe meetri) kaugusele, et nad saaksid ühtlaselt kasvada ega takerduks. Soovitused vahekauguste kohta varieeruvad olenevalt põõsast. Kui kasvatatakse hekilabürinti, veenduge, et taimede küpsedes teed ei varjaks. Kannatlikkuse ja loovusega saab hekkidest kasvatada fantastilisi ja lõbusaid kujundeid.
Parim viis hekkide pügamiseks on luua alus, mis on laiem kui heki ülaosa. Seda tuntakse ka võtmekiviefektina ja see võimaldab heki põhja valgust ja õhuringlust saada. Hekk, mida pügatakse ühtlaselt otse üles ja alla, võib olla ahvatlev, kuid lõppkokkuvõttes mitte tervislik. Põõsastest tehtud hekkide puhul pügake külgkasvu soodustamiseks ning lõigake kindlasti ära oksad ja väljaulatuvad osad, mis deformeerivad heki kuju.