Strobilanthes on mitmeaastaste õitsevate ürtide ja põõsaste perekond, kuhu kuulub umbes 250 liiki, millest vähemalt 46 on pärit Indiast. Kõik liigid on pärit Aasiast, enamik neist kasvab troopilistes piirkondades. Paljusid liike kasvatatakse nende atraktiivsete lillede või lehestiku tõttu ning paljusid peetakse toataimedena. Kui mõned Strobilanthesi liigid õitsevad igal aastal, siis teised on plietesiaalid, mis tähendab, et nad kasvavad mitu aastat õitsemata, seejärel annavad suures koguses õisi, vabastavad seemneid ja surevad. Tsükkel võib olenevalt liigist olla kaheksa kuni 16 aastat pikk.
Strobilanthes wallichii või Strobilanthes atropurpureus, mida tavaliselt nimetatakse Hardy Pärsia kilbiks, Kandali, Kashmir Acanthus või Wild Petunia, on pärit Himaalajast. Looduses õitsevad selle lillad lilled vaid kord 12 aasta jooksul – seda sündmust tähistatakse Indias Pithoragarhi linnaosas Kandali festivalil. Festivaliga meenutatakse ka Zorawar Singhi armee lüüasaamist 1841. aastal, mis toimus Kandali õitsemise ajal. Naised hävitavad festivali ajal rituaalselt taimi, kuhu pealetungivad sõdurid legendi järgi peitu pugesid. Sellele tseremooniale järgneb võidutants ja pidusöök.
Strobilanthes callosus, mida tavaliselt nimetatakse Karvyks või Maruadonaks, kasvab India läänerannikul. Selle säravad lillad õied õitsevad kord kaheksa aasta jooksul, juulist septembrini. Õitsemishooaeg meelitab ligi palju tolmeldajaid, sealhulgas liblikaid, linde ja mesilasi. Pärast lillede suremist kaetakse põõsas viljadega, mis järgmisel aastal kuivavad. Aasta esimeste vihmadega imavad kuivatatud seemnekaunad niiskust ja poputavad kuuldavalt, hajutades oma seemned märjas pinnases kasvama.
Mesilaste poolt S. callosuse nektarist toodetud paks tume mesi on kohalik delikatess. Taime lehed on mürgised, kuid kasutatakse rahvameditsiinis põletikuliste vaevuste ja seedetrakti häirete raviks. Lehti kasutatakse ka onnide õlgkattena.
Strobilanthes kunthiana ehk Neelakurinji on pärit Lõuna-Indiast. Tema lillakad sinised õied õitsevad kord 12 aasta jooksul. Piirkonna mäeahelik kannab lilledele viidates nime Nilgiri, mis tähendab “siniseid mägesid”.
Myanmari päritolu Strobilanthes dyerianus nimetatakse tavaliselt Pärsia kilbiks ja seda hinnatakse selle huvitava lehestiku poolest, mis on tumeroheline ja lehe keskelt kiirguvad metallilised lillad triibud. See annab ka kahvatulillaid õisi, kuigi harva. S. dyerianus on üks kõige sagedamini kultiveeritud Strobilanthesi liike.