Seemneid kandvaid taimi on maailmas kaks peamist klassifikatsiooni: katteseemnetaimed ja seemneseemned. Peamine erinevus nende kahe vahel seisneb taimede paljunemises. Katjasseemnetaimed on õistaim ja levitavad oma seemneid viljades. Harilik taim on taim, millel pole õiget õit ja mis ei levita oma seemet viljades. Puuviljade ja lillede puudumine on see, mis teeb taimest võimlemisseemne.
Botaaniliselt on vili taime munasari, mis on valminud. Puuviljad on sageli loomadele stiimuliks seemneid mujale viima. Kui loom sööb puuvilju, sööb ta ka seemneid ja ladestab need end leevendades teise kohta. Gymnospermi puhul nii ei ole. Taimseened loodavad sageli, kuigi mitte alati, tuulele nii seemnete viljastamiseks kui ka laiali levitamiseks.
Mõiste “gymnosperm” tähendab sõna-sõnalt “paljast seemet” ja viitab asjaolule, et seemned ei arene viljades. Üks äratuntavamaid seemneseemnete liike on okaspuu, mille seemned asuvad käbides. Paljunemiseks toodab taime isane struktuur isased käbid, mis toodavad õietolmu. Seejärel levib õietolm sageli tuulega taime emasossa. Seemned arenevad tavaliselt käbi sees ja küpsed on koonuse soomuste avanemisel laiali.
Seda tüüpi taimede seemned ei lange aga tavaliselt otse maapinnale. Kui nad seda teeksid, peaksid uued taimed ellujäämise nimel oma vanematega võistlema. Pigem arenevad seemnete küpsemise ajal “tiivad”. Nii saab seemnete vabanemisel tuulega need uude kohta kanda. Kui seeme tärkab, võib selles kohas kasvada uus taim, mis jätkab liiki.
Enamik okaspuid on igihaljad ja neil on nõelad. Mõned okaspuude näited on kuused ja kuused. Seda tüüpi seemneseemned on ka ühed vanimad elusolendid maa peal. Ühe Rootsis kasvava kuuseliigi vanuseks määrati umbes 9550 aastat. See on nii kaua vastu pidanud, kohanedes vastavalt elukoha kliimale põõsa või puuga.
Kõigil võimlemisseemnetel ei ole nõelu, arenevad käbid ja nad ei ole igihaljad. Ginkgo biloba (hõlmikpuu) taim on taimne taim, kuid sellel on laiemad lehed ja seemned, mis näevad välja nagu viljad. Lisaks on see heitlehine, mis tähendab, et ta langetab oma lehed sügisel. Taim on ainulaadne ka selle poolest, et on kahekojaline – see tähendab, et tal on eraldi isas- ja emastaimed. Paljudel teistel taimedel on samal taimel nii isas- kui ka emasstruktuur.