Elektriküünlaid on kahte peamist tüüpi. Tegelikud elektriküünlad või kandelinad on United Laboratories (UL) testitud, ühendatakse pistikupessa ja meenutavad küünalt, mille pirn kujutab leeki. Teine tüüp ei ole tegelikult küünlad, vaid pigem elektrilised soojendajad, mis sisaldavad tõelisi vahaküünlaid.
Tegelikud elektriküünlad on väga populaarsed, eriti pühade ajal, mil neid võib näha valgustamas paljusid kodude ja poodide aknaid. Mõned töötavad elektriga ja teised akutoitega. Kõige populaarsematel on sisseehitatud andurid, mis lülitavad valguse pimedas sisse ja päeval välja, säästes energiat. Mõned kasutavad tavalisi öölampe ja teised spetsiaalseid pirne, mis meenutavad leegi värelemist eemalt.
Kuigi traditsioonilisi elektriküünlaid on kasutatud juba aastaid, on pühadekaunistuste jaemüügis hiljuti ilmunud miniatuursed versioonid. Traditsiooniliselt asetavad mõned inimesed jõulude ajal oma puule küünlaid, kuid see tava on olnud paljude majatulekahjude põhjuseks. Paljudes poodides on nüüd saadaval väikesed kiud, mida saab kasutada jõulupuu küünalde välimuse loomiseks ilma lahtise leegi ohuta.
Küünlasoojendajad ei ole tegelikult elektriküünlad, kuid paljud kasutavad seda nimetust nende jaoks. Need on lihtsalt dekoratiivsed anumad vahatortide või küünalde jaoks, mis töötavad elektrienergial, et sulatada vaha ja vabastada lõhnaküünalde aroom. Nagu tegelike elektriküünalde puhul, on need soojendajad traditsiooniliste leeki kandvate küünalde jaoks ohutumad alternatiivid.
Kuigi elektriküünlad on ohutumad, ei ole need riskideta. Inimesed, kes neid kasutavad, peaksid alati enne nende või mõne muu elektriseadme ostmist kontrollima pakendit UL-testimiseks. Samuti peaksid nad perioodiliselt kontrollima juhtmeid kahjustuste suhtes ja välja viskama kõik küsitavate juhtmetega. Ohutuse mõttes tuleks elektriküünlad hoida väikelastest eemal, sest pirnid võivad kergesti puruneda. Ka küünlasoojendajad võivad vigastusi tekitada, kui need ümber kukuvad ja sulavaha satub nahale.