Okaspuud on nõel- või soomuslehelised, enamasti koonusekandjad ja tavaliselt igihaljad seemnetaimede perekonna esindajad. Vaid kaks igihaljast taime, jugapuu ja kadakas, kannavad vilja ning vähesed, nagu küpress ja lehis, langetavad lehti sügisel. Okaspuid on 630 liiki ja neid leidub peaaegu igas maailma osas.
Kergesti hooldatavaid ja üldiselt pikaealisi igihaljaid puid kasutatakse sageli metsauuendamiseks ning aedades ja maastikes privaatsuse ja dekoratiivsetel eesmärkidel. Neid on erinevates värvides, tekstuurides, kujundites ja suurustes. Enne okaspuude istutamiseks valimist on soovitatav uurida erinevaid liike ja mõista nende erinevaid kasvunõudeid.
Arvesse tuleb võtta kliimat, mullatüüpi, pindala, veenõudeid, vajaliku päikesevalguse või varju kogust, kasvukiirust, küpse puu suurust, puu kuju, puu värve ja tekstuure ning hinda. Mõned okaspuud vajavad jahedat või niisket kliimat, teised võivad areneda kuivades või parasvöötmes. Enamik okaspuid vajab savist, hästi kuivendatud mulda, kuid mõned saavad hästi hakkama ka savimullas.
Täiskasvanud okaspuu kõrguse ja leviku teadmine aitab määrata sobiva istutuskoha ja vajaliku istutuskauguse kahe puu vahel. Kõrgeid puid, nagu Thuja, kasutatakse näiteks privaatsusekraanidena ja need istutatakse tavaliselt 15–20 jala (4.572–6.096 meetri) kaugusele. Väiksemaid okaspuid, nagu iiri kadakas, saab istutada üksteisele lähemale, et moodustada piirdeid ja hekke. Metsa istutamiseks võib istutada igihaljaid puid sirgete ridadena või juhuslikult.
Samuti on oluline arvestada okaspuude kasvukiirusega ja nende hooldusega, mida nad võivad vajada. Okaspuud on üldiselt vähe hooldatavad, kahjuritele vastupidavad ning saavad hästi hakkama iga-aastase väetamise ja multšimisega. Mõned sordid on kiiresti kasvavad, samas kui teistel võib küpsemine võtta aastaid. Kasvukiirust ja üldist suurust mõjutavad teatud määral kliima, piirkond ja viljelus.
Kiirekasvulised sordid, olenevalt nende kujust, tüübist ja kasutusest, võivad vajada sagedast korrastamist, pügamist või treenimist. Kui keegi pole selleks regulaarselt valmis, võib olla parem istutada aeglaselt kasvavaid igihaljaid või loodusliku sammas-, keraja-, rippuva või vihmavarjutaolise kujuga taimi. Ka igihaljaste puude kuju ja värve tuleb arvesse võtta, pidades silmas nende sobivust üldise aia- või maastikukujundusega.
See aitab külastada kohalikke puukoole ja uurida igihaljaste puude kohta, mis sobivad istutamiseks kindlasse piirkonda või teatud otstarbeks. Samuti on võimalik Internetist vaadata lasteaiakatalooge ja teha igihaljaste taimede veebitellimus. Mõned puukoolid pakuvad vajadusel ka aia- ja haljastusteenust.