Inimesed saavad naabrivalveprogrammi käivitada kahel põhilisel viisil, olenevalt sellest, millist programmi nad soovivad. Paljudes piirkondades on kohalikel õiguskaitseasutustel naabrivalve teavitusprogramm ja inimesed, kes soovivad liituda, saavad järgida teatud reegleid, et saada ametlikult naabrivalveks tunnustatud. Samuti on võimalik luua mitteametlik ühendus kogukondades, kus ametlik tunnustus puudub.
Naabrivalve programmi eesmärk on korraldada naabruskond nii, et inimesed vaataksid üksteisele tähelepanu ja hoiaksid silmad lahti kuritegeliku tegevuse tunnuste suhtes. Tüüpilise programmi kohaselt peetakse regulaarselt koosolekuid, et arutada avaliku turvalisuse küsimusi ja jagada teavet selle kohta, mida erinevates olukordades teha. Kellaliikmetel on tavaliselt telefonide nimekiri, millega omavahel ühendust võtta, ja kohalike õiguskaitseorganite telefoninumbrid. Soovitatav on vähemalt üks kord aastas koosolek koos regulaarsete lendlehtede levitamisega, et hoida inimesi kursis naabruskonna probleemidega, nagu teated varguste, vandalismi ja muude korduvate probleemide kohta.
Ametlikult tunnustatud naabrivalveprogrammi puhul peab keegi otsustama naabruskonna koordineerimise. Esimene samm on “naabruskonna” loomine, mis võib olla üks kvartal või tänavate komplekt. Seejärel käib koordinaator majast majja vaatama, kui palju huvilisi on. Kui üle 50% naabruskonnast kohustub liituma naabrivalvega, võib koordinaator pöörduda ametliku tunnustamise saamiseks õiguskaitseorgani poole.
Koostöös koordinaatoriga määrab korrakaitseametnik ametliku korralduskoosoleku kuupäeva, kuhu on oodatud kõik kogukonna liikmed. Koosolekul saavad naabrivalve programmi registreeruda täiendavad ümbruskonna liikmed ning antakse infot. Paljud õiguskaitseasutused pakuvad ka koolitusi, mis käsitlevad konkreetseid teemasid, nagu näiteks linnavalitsusele meetmete ettepanekute esitamine, kuritegudest teatamine jne. Ametlik tunnustamine naabrivalve ühendusena annab naabruskondadele õiguse koolitustele, juurdepääsu tarvikutele, nagu turvavalgustus, ja naabruses olevaid silte, mis hoiatavad külastajaid naabrivalve tegevusest.
Kui kohaliku politseiosakonna, šerifi või muu õiguskaitseorgani kaudu ametliku tunnustamise programmi pole saadaval, saavad inimesed luua oma naabrivalve. Korraldaja saab huvi proovile panna, käies naabruses majast majja ja määrata naabrivalve koosoleku kuupäeva. Koosolekul saab koostada telefoninimekirja ning rääkida naabruskonnale omasetest ohutusküsimustest ning kokku leppida regulaarselt kohtumas, et naabrivalve programm oleks aktiivne ja ajakohane.
Koosolekute korraldamisel peaksid inimesed arvestama võimaliku osalejate arvuga ning tagama koosolekuks piisavalt avara ruumi. Soovitatav on ka toidu ja joogi pakkumine, kusjuures mõned naabrivalverühmad korraldavad perioodiliselt naabruskonna kaasamise edendamiseks pomme.
Lähipiirkonna kuritegevuse ennetamine on tõhus vaid siis, kui inimesed on aktiivsed. Kodanikud peavad olema rahul õiguskaitseorganitele helistamisega, et teatada probleemidest, alates hädaolukordadest kuni krooniliste probleemideni, nagu ebaseaduslik parkimine. Naabrid peaksid ka üksteist tundma õppima ja kaaluma sõbrasüsteemi loomist, mis edendaks naabrussidemeid. Näiteks võivad sõbrad üksteisele helistada, kui nad linnast välja lähevad, et paluda naabritel oma kodudel tähelepanelikult silma peal hoida.