Allelopaatiline organism on organism, mis võib toota kemikaale, mis segavad teiste organismide kasvu. Seda terminit kasutati algselt spetsiaalselt taimede kohta, kuid teadlased on teada saanud, et seentel, bakteritel, vetikatel ja korallidel on ka allelopaatilisi tunnuseid. Allelokemikaale kasutades saavad need organismid tegelikult oma ümbritsevat keskkonda kujundada.
See termin pärineb kreeka sõnast, mis tähendab “kahju”, ja paljud allelokeemilised ühendid on tegelikult kahjulikud. Tööl esineva allelopaatia klassikalises näites toodab pähklipuu kemikaale, mis pärsivad puu all kasvamist. Inimesed, kes on näinud pähklipuuaedu või eraldiseisvaid pähklipuid, võisid märgata, et pähkli keemilisest sekretsioonist ei kasva otse puu all midagi.
Taimed võivad kasutada allelopaatiat konkurentsi hävitamiseks või ohjeldamiseks, tagades neile rohkem ressursse. Muudel juhtudel võib allelopaatia olla kasulik, soodustades mingil viisil kasvu või tervist. Näiteks toodavad saialilled allelopaatilisi kemikaale, mis muudavad nad putukate suhtes resistentseks, mis tähendab, et teised saialillede ümber kasvavad taimed saavad neist keemilistest eritistest kasu, kuigi nad seda ei tooda.
Teadlased on tuvastanud mitmeid allelopaatilisi organisme ning uurinud nende toodetavaid kemikaale ja nende mõju. See uurimus pakub erilist huvi põllumajanduse vallas, kuna allelopaatilisi taimi saab olenevalt olukorrast istutada või vältida, et suurendada saagikust või hoida põllukultuure tervislikumana. Näiteks kasutavad maheaednikud pestitsiidide ja herbitsiidide asemel allelopaatilisi lilli, mis tõrjuvad putukaid ja umbrohtu.
Samuti on haljastuse juures oluline teadmine osade puude ja taimede allelopaatilisest olemusest. Mõnda liiki ei saa koos istutada või tuleb istutada ettevaatlikult, et need ei segaks ümbritsevat haljastust. Näiteks eukalüptipuud kipuvad alla suruma kasvu, mis võib muuta need teatud tüüpi aedadele sobimatuks või teistes soovitavaks.
Alleopaatia on vaid üks meetod, mida taimed kasutavad neid ümbritseva keskkonna kujundamiseks. Taimed konkureerivad ka muul viisil, alustades juurte tekitamisest, mis haaravad toitaineid enne, kui teised taimed jõuavad need kätte saada, kuni kasvuni, mis varjutab maapinda, piirates nende all kasvavate taimede juurdepääsu päikesevalgusele ja veele. Paljud organismid võivad luua ka sümbiootilisi suhteid, mis on vastastikku kasulikud. Taimed, seened, vetikad ja bakterid on tegelikult nagu väikesed aednikud, kes loovad erinevate tehnikate abil optimaalsed tingimused edu saavutamiseks ja muudavad aktiivselt enda ümber maastikku.