Mis on räästad?

Räästas on katuse horisontaalne osa, mis ulatub konstruktsiooni välisseinast kaugemale. Viil- või kuurikatuse ja välisseina vahelist kaldühendust nimetatakse rehaks. Hoonete katuseräästas kaitseb hooneid. Räästast tekkiv üleulatus takistab vihma, lume ja muu prahi otse hoone külje alla valgumist ning välisvoodri või vundamendi kahjustamist.

Lisaks igapäevasele funktsioonile on katuseräästaseid ajalooliselt kasutatud ka arhitektuuriliste tunnustena. Hollandi koloniaalajastu majades kõverduvad laieneva katuseräästa alumised otsad üles ja katusest eemale, luues silueti, mis meenutab traditsioonilisi Hollandi mütse. Frank Lloyd Wright kasutas oma preeriastiilis elamutes laiaulatuslikke piklikke räästaid, et luua voolavaid jooni, mis näivad maaga seotud. Zhou ajastu traditsiooniline Aasia arhitektuur kasutas keerukate maalitud kujunduste ehitamiseks ära pikendatud kaldus hoone räästa, nagu pagoodidel tavaline.

Räästaid on neli põhitüüpi: katmata, pehmendatud, karpitud ja lühendatud. Paljastatud räästas on alt vaadeldav katuse viimistletud alumine külg ja seda toetavad sarikad. Sofiteeritud räästas lisab viimistluse ehk sofitplaadi, mis ühendab räästa alumise otsa hoone küljega 90 kraadise nurga all. See loob alt vaadates sileda pinna. Kastitud räästas ümbritseb altvaates ka katusesarikaid, kuid puutub kokku hoone küljega sama nurga all kui katus ise. Lühendatud räästas lõigatakse ära peaaegu risti maja küljega.

Katmata, pehmendatud ja karbitatavate räästatüüpide räästadetail sisaldab õhuavasid, mis hoiavad ära ülekuumenemise sooja ilmaga ja kondenseerumise, mis põhjustab mädanemist jaheda/märja ilmaga. Räästaliistu paigaldatakse katusekattematerjali alla ja mähitakse üle räästa serva, et vältida tuule- ja veekahjustusi. See on eriti oluline seal, kus räästa servad puutuvad kokku viilu ehk rehaga.

Aja jooksul on sõna räästa all mõistetud ka suletud ruumi katuse ja hoone sise- ja välisseinte ristumiskoha vahel. See esineb hoonetes, kus osa laest või kogu laest on pigem paralleelne kui katusega risti – luues kaldlae –, mille mingil hetkel lõpetab osaline sein, mida nimetatakse põlveseinaks. Põlveseina ja välisseina vahelist ruumi nimetatakse tavaliselt räästaks ja seda kasutatakse kõige sagedamini ladustamiseks. Selline räästas on levinud traditsioonilistes New Englandi neeme- ja talumaja stiilis majades.