Jeruusalemma kirss on mürgiste viljadega mitmeaastane taim. Tuntud ka kui Solanum pseudocapsicum, on ööbikuliik, mis on algselt pärit Peruus. Seda peetakse sageli tavalise toataimena ja see on Austraalias nii laialt levinud, et seda peetakse invasiivseks umbrohuks.
Sellel on punased mürgised puuviljad, mis nii välimuselt kui ka maitselt sarnanevad kirsstomatitele ja mida sageli aetakse nendega segi. Kuid selle taime puuviljade söömine on harva inimestele eluohtlik ja põhjustab tõenäoliselt lihtsalt oksendamist ja gastroenteriiti. See võib põhjustada ka kõhulahtisust, unisust ja peavalu. Äärmiselt harvadel juhtudel võib puuvilja söömine põhjustada deliiriumi, hallutsinatsioone ja isegi koomat. Selle piisava koguse allaneelamine võib olla surmav koertele, kassidele ja lemmikloomadena peetavatele lindudele, näiteks papagoidele.
Jeruusalemma kirssi nimetatakse ka Madeira talvekirsiks, talviseks kirsiks ja vale-Jeruusalemma kirsiks (Solanum capsicastrum). Jerusalem Cherry ja False Jerusalem Cherry tunnistati kunagi kaheks eraldi taimeks, kusjuures False versioon oli veidi väiksem ja sellel oli halli varjundiga lehestik. Enamikus aiandus- ja taimeraamatutes nimetatakse neid kahte taime üldiselt samaks asjaks.
Taimed võivad elada kuni 10 aastat, kuid annavad mürgiseid vilju alles teisel või kolmandal aastal. Pärast ühekordset õitsemist annab see tavaliselt igal aastal. Väikesed valged õied on esimene märk sellest, et taim hakkab südasuvel õitsema. Õitele järgnevad kirsstomatitaolised viljad. Need algavad roheliselt, seejärel muutuvad kollaseks, oranžiks ja punaseks. Jeruusalemma kirss armastab täielikku päikesevalgust, kuid talub vajadusel osalist või heledat varju. Ta vajab soojemat kliimat ja eelistab aastaringselt väljas hoida. Jeruusalemma kirsitaimed on vastuvõtlikud jahukastele, juuremädanikule, lehemädanikule, lõunapõletikule, lehelaiksusele ja võramädanikule ning muudele haigustele.
Nimetus on vale, kuna taim ei kanna tõelisi kirsse ega ole pärit Jeruusalemmast ega piirkonnast. Üks teooria selle nime päritolu kohta on see, et aednik tõi Jeruusalemmas kellegi eraaiast seemned või taimed tagasi ja kinnitas taimele lihtsalt riigi nime, uurimata selle tõelist kodumaad. Ka mitmel teisel Jeruusalemma nime kandval taimel on riigi endaga vähe pistmist. Üks autoriteet oletab, et Jeruusalemm on võõra või eksootilise riigi aseaine, kui taime nimeandjal pole taimele omistatavat tausta.