Blokeerivad telliskivisillutised võivad kodule lisada kõrge esteetilise väärtuse. Neid sillutuskivisid on lihtne paigaldada ja koduomanikud, kes ise teevad, kasutavad neid sageli. Need on tugevad ja neid peetakse väga ilmastikukindlateks, kuid neid on ka vigastuste korral lihtne vahetada. Kuid sillutuskivid võivad olla problemaatilised ka tellistevahelise umbrohu kasvu ja vuukidevahelise liiva erosiooni tõttu.
Terrassidel, kõnniteedel ja sõiduteedel sageli kasutatav maapinna tüüp, blokeerivad tellistest sillutuskivid on spetsiaalselt loodud sobima või haakuma naabertellistega, võimaldades sillutuskividega mustreid luua. Blokeerivad sillutuskivid on saadaval ka kivist ja betoonist.
Blokeerivate telliskivisillutiste paigaldamist peetakse lihtsaks tööks, mille saab tavaliselt lõpetada pigem valmis majaomanik kui töövõtja. Soovitud sillutatav ala kaevatakse välja sillutuskivide sügavuseni, seejärel asetatakse pinnale killustiku ja liiva kiht ning peale tellised. Seejärel lisatakse stabiilsuse tagamiseks telliste vahedesse liiv.
Paljud majaomanikud otsustavad paigaldada blokeerivad telliskivisillutised nende madalate pikaajalise hooldusvajaduse tõttu. Sillutuskivid saab määrdumise korral kergesti puhtaks voolida ja kuna enamik sillutuskividest on eelnevalt tihendatud, on pärast paigaldamist tihendamist vaja harva. Telliskivi sillutuskivide eeliseks on ka see, et kui sillutuskivi praguneb või puruneb, saab selle kergesti eemaldada ja uue tellisega asendada. See on üks tegur, mille kohta paljud väidavad, et sillutuskivid on betoonist paremad, kuna pragunenud betooni ei saa nii lihtsalt ja sujuvalt parandada.
Ilmastikukindlus ja tugevus on blokeerivate telliskivisillutiste kaks eelist. Kuna nende telliste vahed on täidetud liivaga, on neil teatud paindlikkus. On loomulik, et sillutuskivid paisuvad ja kokku tõmbuvad temperatuuri või niiskustaseme muutumisel. Tellistest ümbritsev liiv võimaldab neil vajadusel vabalt liikuda, vältides pragunemist. Liiv telliste vahel annab ka tellistele suurema tugevuse ja stabiilsuse, luues töökindlama pinna.
Üks probleem, millega blokeerivad telliskivisillutised kokku puutuvad, on see, et kuna telliste vahed on pigem liiv kui tahke täiteaine, võib vuukide vahel tekkida umbrohi. Samuti on võimalus, et vuugiliiv võib tavapärasest kasutamisest või tuuleerosiooni tõttu kuluda. Mõlemat probleemi saab lahendada vuukide stabiliseerimisega, lisades rohkem liiva või lisades vuukidesse tihenduskihi.