Antiikne restaureerimine on protsess, mille käigus viimistletakse vana kodu, mööbel, kunstiteosed, vaibad või lauanõud, et need näeksid välja samasuguses seisukorras, nagu see algselt loodi. Antiikesemena käsitlemiseks peab tükk olema üldiselt vanem kui 100 aastat. Restaureerimistöö lõpetab üldjuhul koolitatud professionaal, kes püüab kombineerida uusi ja vanu materjale, et taastada antiikeseme endine ilu.
Seda tüüpi töid teeb tavaliselt väljaõppinud spetsialist, keda tuntakse restauraatori või looduskaitsjana. Need isikud võivad töötada eramajade ja kunstiteoste kogude vabakutseliste töövõtjatena või olla palgatud kunsti- ja ajaloomuuseumides. Nende koolitus sisaldab tavaliselt bakalaureusekraadi kunstiajaloo vms erialal ning magistrikraadi kunsti-, ajaloo- või muuseumiteaduses. Muuseumid nõuavad enne uutele kandidaatidele töö pakkumist ka mitmeaastast kogemust antiikse restaureerimise alal ja praeguse professionaali praktikandina. Nende konserveerimistöö võib seejärel keskenduda ühele konkreetsele valdkonnale, nagu õlimaalide taastamine või mööbli polsterdamine.
Antiikse restaureerimise protsess hõlmab tavaliselt mitut etappi erinevate oskuste lõikes. Valmistoode peaks olema identne või võimalikult lähedane uuena valmistatavale seisukorrale ning olema ka funktsionaalne, kartmata kahjustada. Näiteks taastatud toolid ja voodid taluvad raskust ja survet, taastatud maalid saab eksponeerimiseks riputada ning taastatud kodudes saab ringkäiku teha. Need paljud sammud hõlmavad muu hulgas mööbli või põrandakatte viimistluse asendamist, kulumis- ja põletusjälgede eemaldamist pindadelt ning purunenud riistvara (nt hinged, poldid ja kruvid) asendamist. Võimaluse korral kasutab looduskaitsja võimalikult palju eseme originaalmaterjale.
Antiikne restaureerimine viiakse sageli lõpule uute materjalidega, et asendada antiikeseme osad, mis võivad olla aja jooksul oluliselt kahjustatud ja parandamatult kahjustatud. Need materjalid peavad sageli vastama teatud kriteeriumidele, mille on kehtestanud muuseum või heategija, kelle heaks looduskaitsja töötab. Kodu taastamine piirdub tavaliselt tapeedimustrite ja värvivärvide kasutamisega, mis olid konstruktsiooni algse ehitamise ajal saadaval. Mööblit võib uuesti polsterdada ainult kangamustrite ja niidimaterjalidega, mis oleksid olnud populaarsed eseme algse valmistamise ajal. Need juhised võimaldavad restauraatoril enesekindlalt taastada teose välimus ja tunne, nagu see oleks olnud uuena palju aastaid varem.