Sõnajalad on lehttaimed, mitteõitsevad taimed, mis kasvavad eosest. Sõnajalgu on väga erinevaid ja neid leidub enamikus kohtades üle maailma, välja arvatud piirkonnad, kus on subarktika temperatuur. Tavaliselt vajavad sõnajalad õitsemiseks niiskust maapinnast ja õhust ning pisut päikesevalgust, kuid mitte otsest päikesevalgust. Seal on tuhandeid sõnajalgade liike, mis kasvavad igat tüüpi keskkondades, alates magustoidust kuni vihmametsadeni.
Mõned sõnajalad kannavad naiselikke nimesid, näiteks neiusõnajalg. Ta eelistab mulda, mis on sageli niiske ja taim levib aeglaselt ning seda leidub sageli varjulistes lillepeenardes või rippuvates korvides. Sõnajala osadest saadakse osa külmetushaiguste, neerukivide ja maksahaiguste raviks kasutatavaid taimseid ravimeid ning selle lehtedest valmistatakse taimeteed. Daamsõnajalg kasvab niiskes kliimas ja seda saab tuvastada sõnajala lehtede tagakülje spoore kandva seadme järgi. Seade meenutab hägusaid pruune kulme.
Suured linnad laenavad oma nime mõnele sõnajalgadele, nagu New York ja Boston. Bostoni sõnajalga kasutatakse tavaliselt verandade kaunistamiseks rippuvates korvides. Taimed eelistavad eredat päikesevalgust ja tõenäoliselt surevad, kui neid hoitakse kohas, kus temperatuur langeb mis tahes aja jooksul alla 50 °F (10 °C). New Yorgi sõnajalad kasvavad sageli ohtralt, luues metsaalusele vaibataolise välimuse. Nad on heitlehised ja eelistavad filtreeritud valgust.
Paljud sõnajalad on pärit maailma erinevatest osadest. Stataghorn sõnajalg on pärit Austraalia ja Aafrika džunglipiirkondadest ning Aasia troopilistest piirkondadest. Seda saab kasvatada toas või väljas ning see saab suure osa toitainetest õhust. Vähe hooldust vajav jaapani värvitud sõnajalg eelistab varju ja on hallikasrohelist värvi. Seda kasutatakse lillepeenarde ääristamiseks ja see kasvab hästi veekogude, näiteks tiikide või ojade läheduses.
Mõnedel sõnajalgadel on pühadeteema. Kunagi pühadekaunistuseks kasutatud jõulusõnajala lehed püsivad rohelised kogu talvekuudel. Kaneelisõnajalg tekitab kaneelivärvi viiulipead. Neid võib leida niisketes piirkondades, näiteks soodes ja ojade kallastel.
Kõigil sõnajalgadel pole lehttaimega tavaliselt seotud välimust. Vesiristikul, tuntud ka kui pipra- ja vesiristik, on lamedad ristikukujulised lehed, mis toetuvad veepinnale. Nad on pärit Euroopast ja neid leidub tavaliselt tiikides ja ojade vaiksemates piirkondades.