Infrastruktuuriprojektid on ettevõtted, mille eesmärk on luua või täiustada organisatsiooni, kogukonna või valitsussüsteemi sisemist raamistikku. Infrastruktuuri projektijuht jälgib projekti ja vastutab lõppkokkuvõttes töö õigeaegse lõpetamise eest, hoides kulud kavandatud tasemel. Mõnel juhul võib infrastruktuuri projektijuht töötada pikaajaliselt ühe tööandja heaks ja juhtida mitut projekti. Selle asemel, et palgata täiskohaga juhte, palkavad mõned organisatsioonid uute projektide järelevalveks vajadusel eralepinguid.
Riiklikud ja kohalikud omavalitsused sanktsioneerivad sageli uute teede, sildade ja transpordisüsteemide ehitamist, et parandada transpordi infrastruktuuri ning pakkuda pendeldajatele, reisijatele ja teistele kodanikele mugavust. Ettevõtmist sponsoreeriv riigiasutus peab palkama taristuprojektijuhi. See isik peab tegema tihedat koostööd projekti kavandanud arhitektide ja inseneridega ning määrama parima ja kuluefektiivsema viisi projekti lõpuleviimiseks. Tavaliselt peab juht läbirääkimisi tarneettevõtetega, et osta projekti lõpuleviimiseks vajalikke seadmeid ja materjale. Mõnel juhul võib projektijuht paluda projekti koostajatel plaane muuta, kui eelarvepiirangud tähendavad, et projekti ei saa algselt kavandatud viisil lõpule viia.
Infrastruktuuri projektijuht võib palgata mitu teist juhti, et jälgida keeruka projekti teatud aspekte. Juht võib palgata personaliametniku, kes tegeleb personali värbamisega ning peab läbirääkimisi töötajate palkade ja hüvitistega. Teine isik võib võtta vastutuse selle eest, et projekti erinevad etapid vastaksid kohalikele seadustele konstruktsiooniohutuse ja muude küsimuste osas. Vaatamata ülesannete delegeerimisele teistele isikutele, peab projektijuht nende nooremjuhtidega tihedat koostööd tegema, et tagada selliste probleemide kiire lahendamine nagu eelarvepuudujäägid, lepingulised vaidlused ja ohutusrikkumised.
Ettevõtted ja valitsusasutused palkavad sageli infotehnoloogia eksperte, kes jälgivad telekommunikatsioonisüsteemide uuendamist. Ettevõtted peavad konkurentsis püsimiseks sageli välja vahetama arvutisüsteeme, telefoniliine ja muid seadmeid, et kasutada ära uusimat tehnoloogiat. Telekommunikatsiooni infrastruktuuri projektijuht peab otsustama, kuidas olemasolevat tehnoloogiat välja vahetada, ilma et see põhjustaks hulgimüügihäireid organisatsiooni igapäevategevuses. Projektijuht peab tegema tihedat koostööd osakondade juhtidega, et teha kindlaks, millised töötajad vajavad juurdepääsu teatud süsteemidele ja kuidas paigaldada need süsteemid mõjutatud töötajate töögraafikutesse.
Olenevalt ettevõtte olemusest võib projektijuhil olla vajalik inseneri-, infotehnoloogia- (IT) või ärijuhtimise taust. Tavaliselt on neil litsents või sertifikaat sellise töö tegemiseks, mis on projekti jaoks oluline. Seetõttu on projektijuhtidel tavaliselt tugevad akadeemilised volitused ja tööstuse kogemused.