Mis on ühised grupiintervjuu küsimused?

Tööintervjuu on sageli aeg, kus kandidaadid ja värbamisjuhid kohtuvad küsimuste ja vastuste vahel. Ettevõtete kasutatavate intervjuude hulgas on grupitüüp, mille käigus kandidaadid võivad kohtuda mitme organisatsiooni liikmega. Grupiintervjuu küsimused on sageli üldised ja võivad paluda kandidaatidel end kirjeldada, tuua välja, kuidas keerulises olukorras lahendati, kuhu nad loodavad jõuda viie aasta pärast ja mis eelmisel ametikohal kõige rohkem meeldis või ei meeldinud. Täiendavad grupiintervjuu näpunäited hõlmavad käte surumist ja iga paneeliliikmega silmside loomist, millele järgneb individuaalsed tänusõnad.

Grupiintervjuusid võib kasutada ühel kahest stsenaariumist. Esimene võib hõlmata mitut töökandidaati, kes suhtlevad koos ühe või mitme intervjueerijaga. Osalejad jagunevad sageli väiksemateks rühmadeks, mis aitab intervjueerijatel määrata tugevad kandidaadid. Teist stsenaariumi nimetatakse sageli paneelintervjuuks, kus üks kandidaat kohtub korraga mitme erineva meeskonnaliikmega. Kohal võivad olla tegevjuht, tippjuhid ja/või keskastme juhid.

Grupiintervjuu küsimused ei puuduta tavaliselt tööpakkumise üksikuid aspekte. Selle asemel kasutatakse neid sageli kandidaadi omaduste määramiseks. Selliseid omadusi nagu juhtimine, kohalolek, rääkimisoskus, suhtlemistehnikad ja inimestevahelised suhtlemisoskused võidakse tavaliselt uurida rühmaintervjuu käigus. Nende koostoimetega võib üle vaadata ka stressirohke olukordade toimetulekumehhanismid.

Üks tõenäoline viis rühmaintervjuul silma paista on olla valmis. Rühmaintervjuu küsimuste ühise olemuse tõttu võivad kandidaadid olla suutelised sõnastama vastused enne tegelikku koosolekut. Näiteks meeldib mõnele intervjueerijale kandidaatidelt küsida, kuidas nad ennast kirjeldaksid. Sageli on see kandidaadil võimalus end töökohaga seostada. Seega võib kokkuvõtlik vastus kujutada inimest meeskonnamängija, analüütilise mõtleja või tugeva juhina.

Kandidaadi vastus sellele küsimusele võib samuti näidata üht või mitut professionaalset käitumist. Näited hõlmavad sageli ausust, motivatsiooni või visadust. Kui mõlemad vastused on omavahel seotud, võivad need anda selge pildi kandidaadi isiklikust ja ametialasest olemusest. Seetõttu võib näidisvastuses kirjeldada ausust ja tugevat klienditeeninduse pakkumist koos varasema kogemuse üksikasjadega.

Varasematele kogemustele tuginemine võib osutuda vajalikuks ka teistele levinud rühmaintervjuu küsimustele vastamisel. Näiteks peavad kandidaadid mõnikord arutama, kuidas keerulist olukorda lahendati. See küsimus mitte ainult ei aita intervjueerijal teada, mida raskeks peetakse, vaid näitab ka kandidaadi võimet töötada stressi all. Selliste olukordade tugevateks näideteks võivad olla töötaja vallandamine, häiritud kliendiga suhtlemine või müügi parandamine majanduslanguse ajal.

Mõned intervjueerijad küsivad kandidaadilt, kuhu ta loodab viie aasta pärast jõuda. Paljudel juhtudel võib parim lähenemine olla turvaline, kuid läbimõeldud vastus, milles kandidaat avaldab lootust saada juhi ametikohale või saada tõeliseks professionaaliks. Kandidaadid võivad seda küsimust kasutada ka selleks, et õppida, millised sisemised võimalused võiksid tulevikus tekkida. Seejärel võib selle teabe põhjal ka vastuse saada.

Kui üks intervjueerijatest testib kokkusobimatust, võib ta küsida, mis kandidaadi eelmises töökohas kõige rohkem meeldis või ei meeldinud. Üks võimalik viis sellele vastata on avatud positsiooni või ettevõtte kohta info kuulamine ja selle kasutamine. Peamine on jääda positiivseks ja vältida negatiivsete avalduste tegemist eelmiste töökaaslaste või tööandjate kohta.

Täiendavad näpunäited võivad aidata ka rühmavestluseks valmistumisel. Näiteks etikett nõuab sageli kätt surumist ja igale paneeliliikmele värske CV koopia jagamist. Kandidaadid peaksid vastamisel sageli looma silmsidet esmalt küsimuse esitajaga ja seejärel iga täiendava intervjueerijaga. Küsimuse esitamisel peaksid kandidaadid sageli pöörduma ühe inimese poole.

Pärast rühmavestlust võivad kandidaadid tänada paneeli või intervjueerijaid kohtumisvõimaluse eest. Etikett nõuab sageli, et igale liikmele tuleb saata ka tänukiri. Selliseid märkmeid saab tõenäoliselt isikupärastada, lisades lühikese sõnumi, mis meenutab varasemat vestlust vastava intervjueerijaga.