Kogu maailma haridussüsteemides jaguneb haridus üldiselt alg- ja keskhariduseks ning õpilastel on paljudes süsteemides võimalus omandada ka keskharidust. Iga haridusliigi vaheline piir on haridussüsteemides erinev. Enamikul juhtudel hõlmab algharidus lapse esimest kuut kuni kaheksat õppeaastat, kusjuures keskharidus hõlmab noorukieas.
Paljud haridussüsteemid üle kogu maailma nõuavad, et laps saaks vähemalt alghariduse. Mõned süsteemid muudavad ka keskhariduse kohustuslikuks. Näiteks Ameerika Ühendriikides nõuab enamik osariike, et laps omandaks nii alg- kui ka keskhariduse. Kuigi maailma arengumaades võib algharidus olla saadaval, on sageli ebareaalne, et lapsed õpiksid koolis sellistel põhjustel nagu transport ja vajadus aidata perel raha teenida või kodu eest hoolitseda. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO), juhivad tõuget selle nimel, et kõik lapsed saaksid vähemalt alghariduse.
Alg- ja keskhariduse vaheline piir võib süsteemideti erineda, kusjuures mõned haridussüsteemid kasutavad üleminekuperioodina alg- ja keskhariduse vahel ka keskkooli või gümnaasiumi määramist. Enamikus süsteemides algab algharidus umbes viie- või kuueaastaselt ja jätkub kuni lapse noorukieas 12- või 13-aastaselt. Keskharidus võtab enamikus haridussüsteemides kaks kuni neli aastat.
Näiteks Ameerika Ühendriikides algab algharidus viie- või kuueaastaselt ja jätkub enamikus süsteemides kuni kuuenda klassi lõpetamiseni. Keskkool kestab siis järgmised kaks-kolm aastat ja seejärel läheb õpilane keskkooli. Õpilase õppekohustus lõpeb, kui õpilane läbib edukalt nelja-aastase keskhariduse. Teistes riikides, näiteks Mehhikos, lõpeb õpilase keskharidus 15- või 16-aastaseks saamisel ning sel ajal võib laps valida, kas astuda tehnikumi, omandada kõrgharidus või otsida tööd.
Enamik haridussüsteeme annab pärast keskkooli lõpetamist õpilastele võimaluse omandada kõrgharidus, taotledes sisseastumist keskkoolijärgsesse õppeasutusse, mida sageli nimetatakse kolledžiks või ülikooliks. Enamikus süsteemides on vastuvõtt kolledžisse või ülikooli konkurentsivõimeline. Keskhariduse järgselt võib üliõpilane omandada bakalaureusekraadi, magistrikraadi või doktorikraadi.