Kliiniline neuropsühholoog on meditsiinitöötaja, kes on haritud diagnoosima, ravima ja aitama patsientidel lahendada mitmeid ajuga seotud düsfunktsioone või vigastusi, mis on seotud patsiendi võimega normaalse elutegevuse ajal toimida. Neuropsühholoogia valdkond on keeruline kliinilise psühholoogia liik, mis paneb rõhku ajule ja närvisüsteemile ning uurib, kuidas need mõjutavad igapäevast suhtlust ja funktsioone; see valdkond pakub ka teraapiat, mille eesmärk on aidata patsientidel leida tõhusamaid viise igapäevaelus navigeerimiseks. Nendel kõrgelt koolitatud spetsialistidel on palju erinevaid hindamisvahendeid ja teste, mida nad teevad, et leida täpne neuropsühholoogiline probleem, mille all patsient kannatab. Kliinilises neuropsühholoogias näeb koolitatud spetsialist mitmesuguseid unikaalsete neurokognitiivsete puudujääkidega patsiente.
Neuropsühholoogias antakse mitut tüüpi teste või hinnanguid neile, kellel on võimaliku ajukahjustuse või muud tüüpi neurokognitiivsete häirete sümptomid. Iga hindamine on kavandatud nii, et kliinilisel neuropsühholoogil oleks võimalus avastada patsiendi aju ja närvisüsteemi seost ning märkida ära kõik näilised talitlushäired. Enne testimise alustamist veedab neuropsühholoog põhjaliku intervjuu käigus mõnda aega patsiendiga ja koostab spetsiaalsete testide komplekti. See aitab tagada, et patsient ei ole hindamise päeval ülekoormatud ja et psühholoogil on töötamiseks hea tugipunkt.
Nendest hinnangutest kogutud teave on kliinilise neuropsühholoogi jaoks ülioluline, et alustada patsiendi ravi- ja raviplaanide koostamist. Mõned nendes aruannetes leiduvad olulised teabetükid hõlmavad näiteid patsiendi pikaajalise ja lühiajalise mälu võimete ning tema tähelepanu- ja keskendumisfunktsioonide kohta. Hindamiste eesmärk on tõsta esile ka keeleoskust ja patsiendi võimet õppida ning mõista uut teavet ja oskusi. Hinnatakse ka muid olulisi ajufunktsioone, nagu motoorne koordinatsioon ning abstraktse ja loogilise mõtlemise oskus. Kõiki hindamise osi hindab kliiniline neuropsühholoog ja seda kasutatakse nii diagnoosi kui ka raviplaani koostamiseks.
Neuropsühholoogia abil saab ravida mitut tüüpi düsfunktsioone. Parkinsoni tõve ja teiste neuroloogiliste haigustega inimesed saavad sellest psühholoogiavaldkonnast kasu. Insuldi ohvreid ja dementsusega patsiente näevad sageli ka koolitatud kliinilised neuropsühholoogid. Inimesed, kes on kokku puutunud toksiinidega või uimastiprobleemidega, on lisaks ajukahjustusega patsientidele tavaliselt suurepärased kandidaadid neuropsühholoogiaraviks. Neuropsühholoogiat kasutatakse ka nende laste abistamiseks, kes ei suuda mitmete õpiraskuste või ajuhäirete tõttu oma hariduse vahe-eesmärke saavutada.