Neuroradioloog on litsentseeritud arst, kes on spetsialiseerunud närvisüsteemi häirete diagnoosimisele kuvamisseadmete abil. Arst teeb haiguse ja trauma tunnuste otsimiseks röntgenikiirte, arvutitomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI) ekraane. Ta salvestab ja tõlgendab pilditestide tulemusi, et panna täpne diagnoos. Kuna neuroradioloogid viivad läbi selliseid keerulisi ja delikaatseid protseduure, peavad nad läbima põhjaliku koolituse nelja-aastase meditsiinikooli ning kuni üheksa-aastase järeldoktori residentuuri ja stipendiumiprogrammide kaudu.
Kui arstid ja õed kahtlustavad, et patsiendil võib olla neuroloogiline probleem, võtavad nad ühendust neuroradioloogiga, et kontrollida diagnostiliste testide seeriat. Tavaliselt tehakse röntgenikiirte, et analüüsida ilmse trauma tagajärjel tekkinud luu- ja koekahjustuse ulatust. CT- ja MRI-skaneeringud võivad paljastada aju- ja seljaaju häirete üksikasjalikuma pildi. Neuroradioloogid kasutavad piltide tõlgendamiseks ja diagnooside tegemiseks oma teadmisi anatoomia ja haiguste kohta. Nad edastavad leiud neuroloogidele ja teistele spetsialistidele ning arutavad võimalikke ravikuure.
Enamikku standardseid röntgeni-, MRI- ja CT-skaneeringuid teevad koolitatud radioloogiatehnikud ning nende tulemusi tõlgendab neuroradioloog. Mõned testid nõuavad siiski eriprotseduure, mille tegemiseks on kvalifitseeritud ainult neuroradioloog. Paljusid aju- ja luuhaigusi on standardsete piltide põhjal raske hinnata, kuid need saavad selgeks, kui teatud kuded puutuvad kokku kiirgusega. Neuroradioloogid manustavad radioaktiivseid ühendeid ja keemilisi värvaineid, mis on suunatud teatud rakkudele, näiteks vähihaigetele. Pildikatsed näitavad kiirguse mõju närvisüsteemi kõrvalekallete valgustamiseks.
Neuroradioloogiks saamiseks on vajalik arstiteaduse doktori kraad akrediteeritud meditsiinikoolist. Pärast kooli lõpetamist alustab uus arst tavaliselt aastast praktikat üldhaiglas või kiirabis, et omandada patsientidega töötamise kogemus. Järgmised neli aastat veedetakse haigla või kliiniku radioloogiaosakonnas residentuuriprogrammis, mille jooksul saab arst praktikat väljakujunenud radioloogidelt. Neuroradioloogia praktiseerimiseks peab inimene läbima täiendava ühe- kuni nelja-aastase erialastipendiumi.
Neuroradioloogi stipendiaadid teostavad kogenumate arstide juhendamisel diagnostikateenuseid ja pakuvad ravinõu. Iseseisvalt praktiseerimise alustamiseks peab stipendiaat sooritama riiklikult tunnustatud atesteerimisnõukogu korraldatava eksami. Äsja tegevusloa saanud neuroradioloog saab teha püsivaid karjäärivõimalusi kiirabikeskuste haiglates, erikliinikutes ja erapraksistes.