Hindamistestid on lihtsad ja praktilised testid või hinnangud, mis aitavad määrata inimese oskusi, sobivust ja üldisi võimeid. Hindamistesti kasutatakse mitmes erinevas keskkonnas, alates kooliastme testimisest kuni hinnanguteni, mis on seotud töökoha ja isegi valitsuse hüvitistega. Siin on mõned näited erinevat tüüpi hindamistestidest, millega inimene oma elu jooksul tõenäoliselt kokku puutub.
Peaaegu igaüks kogeb aastate jooksul mõningaid õpetlikke hindamiskatseid. Protsess algab sageli sobivustestiga, kui laps on veel suhteliselt väike. Need põhihinnangud aitavad tuvastada valdkondi, milles laps näitab üles tugevaid võimeid, ning valdkondi, mida laps oma vanuse ja klassi kohta keskmiselt või keskmisest madalamal tasemel täidab. Paljud koolijurisdiktsioonid kasutavad nende testide tulemusi õppekava täiustamiseks ja õpilastele põhjalikuma hariduse pakkumiseks.
Koolituslik testimine jätkub ka kõrgemates õpiolukordades. Kolledžid ja ülikoolid kasutavad enne sisseastumist sooritatavaid hindamiskatseid, et tagada õpilase kvalifikatsioon antud õppesse sisenemiseks. Need testid toimuvad tavaliselt enne, kui inimene lõpetab keskkooli, kuid enne kolledžisse või ülikooli sisseastumist.
Tööturule sisenemise ettevalmistamise osana läbivad paljud õpilased nn karjäärihindamise testi. Seda tüüpi testid aitavad sobitada õpilase teadmistebaasi, andeid, isiksust ja individuaalseid eelistusi võimalike karjäärivalikutega. Kuigi need hindamistestid ei ole lollikindel, võivad need sageli aidata inimesel kaaluda karjäärivalikuid, millele ta muidu poleks mõelnud.
Kui formaalne haridus on lõppenud, tehakse inimestele suure tõenäosusega tööhõive sõeltesti. Seda tüüpi hindamistestide tegelik konfiguratsioon on tööandjate ja tööstusharude lõikes erinev. Tihti ei püüa töötamise testid mitte ainult hinnata taotleja teadmiste hulka, vaid ka seda, milliseid inimeste oskusi ja tööharjumusi ta tõenäoliselt avaldab. Mõnes mõttes toimib tööhõive sõeltest ka paigutustestina, kuna see aitab kindlaks teha, kas taotleja sobib ettevõttes konkreetsele ametikohale.
Hindamistestid ei lõpe pärast seda, kui taotleja saab esimese töökoha. Iga karjääri jooksul on võimalusi edasiminekuks. Sageli kasutatakse mingisuguseid hindamisteste, et teha kindlaks, kas isikul on edutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Üks nende testide eeliseid on see, et töötaja saab tulemuste põhjal tuvastada valdkonnad, kus on vaja oskuste kogumit ja teadmistebaasi laiendada, et hiljem edutada.
On palju muid hindamisteste, millega inimene aastate jooksul tõenäoliselt kokku puutub. Enne spordivõistlustel võistlemist on sageli vajalik füüsilise vormi testimine. Tavaliselt viiakse läbi hindamisi, et veenduda, kas kodanik vastab mõnele riigiasutuse pakutavale tugiprogrammile vastuvõtmise nõuetele. Klubid ja sarnased organisatsioonid hindavad tavaliselt potentsiaalseid liikmeid enne, kui lubavad taotlejatel liituda. Olenemata seadistusest on suur tõenäosus, et teatud tüüpi hindamine või sõeltest viiakse läbi.