Mida teaduskirjanik teeb?

Teaduskirjanik on kirjanik, kes keskendub teaduse teemadele. Teaduskirjanikud saavad töötada ajakirjanikuna, vahendades teadusuudiseid ning luues liidese populaarkultuuri ja teaduse vahel, samuti võivad nad töötada erinevates institutsioonides infoametnikena, kes edastavad uudiseid teaduse uutest avastustest ja uuringutest. Teaduse kirjutamise palgaskaala võib varieeruda; nagu paljude teiste kirjutamiskarjääride puhul, sõltub see sellest, kui kõvasti kirjanik on valmis töötama, ja seoste loomisest, mis suunavad teaduskirjanikku õigetele töökohtadele.

Teadusajakirjanduse puhul võib teaduskirjanik töötada tava- või teadusväljaandes, täites ülesandeid või kirjutades spekulatiivseid kirjutisi. Teadusajakirjanduse eesmärk on edastada laiemale avalikkusele teavet teadusuudiste kohta ja see võib ulatuda artiklitest, mis käsitlevad läbimurdeid neuroloogias, kuni iganädalaste teaduse eetiliste küsimuste veergudeni. Teaduskirjanik võib ka töötada teaduslikke küsimusi käsitlevate täispikkade raamatutega.

Teabeametnikud töötavad teadusringkondades, kirjutades pressiteateid, stipendiume ja muid teadustööga seotud materjale. Sageli saab neid materjale lugeda avalikkusele, nagu ülikoolide avaldatud pressiteadete puhul. Teabeametnikud võivad abistada ka teadusajakirjade artiklite ametlikul ettevalmistamisel, aidates teadlastel korraldada oma materjale nii, et seda oleks võimalik edastada selgel ja ligipääsetaval viisil.

Teaduskirjanikuks saamiseks peab kellelgi olema tugev kirjutamis- ja toimetamisoskus ning teaduse alane koolitus. Paljud teaduskirjanikud lähevad kolledžisse loodusteaduste kraadi saamiseks, keskendudes neid huvitavatele teadusvaldkondadele, nagu bioloogia või astronoomia. Samuti lihvivad nad oma kirjutamis- ja suhtlemisoskusi ajakirjanduse ja kirjutamise tundides ning mõned teaduskirjanikud valivad programmid, mis pakuvad teadusliku kirjutamise kraadi, kombineerides mõlemat koolitusvormi.

Teaduskirjanikust võib saada mõne teema tunnustatud ekspert, sel juhul võidakse tal paluda kaastööd teha mitmes väljaandes mõnel teemal või kutsuda teda kirjutama raamatut, et teavet avalikkusele edastada. Teaduskirjanikud võivad esineda ka televisioonis ja raadiosaadetes, rääkides nende käsitletavatest probleemidest ja äratades avalikkuse huvi teaduste vastu. Enamikus suuremates ajalehtedes ja muudes meediaväljaannetes on töötajate hulgas vähemalt üks teaduskirjanik, kes teadusteemadel räägiks, ja pole harvad juhud, kui suurettevõttel on mitu, mis käsitleb erinevaid teemasid.