Andmearhitektina töötamiseks vajalikud oskused hõlmavad põhjalikke teadmisi ja arusaamist andmebaasidest ja nende struktuurist. Andmearhitektide peamiste kohustuste hulgas on andmete töötlemiseks või salvestamiseks relatsiooniandmebaaside kavandamine ja loomine. Vajalikud on ka analüüsioskused ja head organiseerimisoskused. Selle kutseala lisaoskused hõlmavad head suhtlemisoskust nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Andmearhitektid vastutavad organisatsiooni andmebaasi struktuuri, disaini ja üldise funktsionaalsuse eest. Võib-olla on ettevõtte andmearhitekti jaoks kõige kriitilisem rakendus relatsiooniandmebaaside arendamine ja juurutamine. Tal peaks olema ka hea andmekorralduse ja andmete hooldamise oskus.
Andmearhitekti üks sagedamini kasutatavaid tööriistu on andmemudel. Tüüpiline andmemudel koosneb vooskeemist või diagrammist, mis näitab seoseid erinevate andmete vahel. Paljudel juhtudel kasutatakse kõigi andmeühenduste hõlpsamaks tuvastamiseks mitut mudelit. Kuna andmemudelid on andmebaasi kujundamisel ja juurutamisel nii levinud, peaks andmearhitektidel olema sellest kontseptsioonist igakülgne arusaam.
Lisaks andmebaasi hierarhia planeerimisele ja ülesehitamisele vastutavad andmebaasiarhitektid uute andmevoogude hindamise eest. Arhitekt peab kindlaks määrama kõige tõhusama ja tõhusaima viisi uute andmete integreerimiseks olemasolevasse andmebaasistruktuuri. See nõuab teravat analüüsivõimet, et hinnata erinevaid võimalusi, mis võivad laienemiseks eksisteerida. Andmearhitektil peaks olema head visualiseerimisoskused, et ennustada andmete loogilist liikumist pärast uute andmeallikate lisamist.
Kuigi andmearhitektilt nõutavatele arenenumatele oskustele on lihtne keskenduda, tuleb arvestada ka vajalike põhioskustega. Andmearhitektid tegelevad regulaarselt andmebaaside puhastamise ja hooldamisega. See hõlmab vanade andmete eemaldamist ja kustutamist, samuti süsteemis olemasolevate andmete värskendamist.
On juhtumeid, kus andmearhitektile võidakse delegeerida vastutus ka füüsilise keskkonna ja riistvarakomponentide sobivuse kindlaksmääramise eest lisaks süsteemi disainile. See juhtub tõenäolisemalt väiksemates organisatsioonides, kus andmearhitektil on laiendatud roll. Sellistel juhtudel peaksid tehniku oskused hõlmama erinevate riistvarakomponentide koostalitlusvõime probleemide mõistmist ja tõrkeotsingut.
Lisaks tehnilistele oskustele, mida andmearhitektilt nõutakse, on ka muid pädevusi, mis teda hästi teenivad. Nende hulgas on tõhusad suhtlemisoskused. Enamik andmearhitekte töötab infotehnoloogia osakonna meeskonnas. Meeskonnaliikmena peab arhitekt suutma ideid tõhusalt edasi anda ja olema osav kuulama.
Oskus olla detailidele orienteeritud on teine oskus, mis osutub kasulikuks. Andmebaasi arhitektuuri struktuuri muudatusi või süsteemi uuendusi puudutavad kirjed tuleb hoolikalt üles märkida. Suurt tähelepanu tuleb pöörata detailidele, et andmebaasi mudel oleks alati ajakohane.