Interdistsiplinaarne perspektiiv on viis, kuidas vaadelda kontseptsiooni, ülesannet või andmekogumit. See analüüsib, ühtlustab ja sünteesib seoseid kahe või enama distsipliini, nagu tants ja meditsiin, vahel parema ja ühtse terviku saavutamiseks. Seda tüüpi lähenemisviisi puhul on mõnikord lihtsam mõelda kastist välja, näha selle tagajärgi või taotleda projekti jaoks abi.
Erinevalt unidistsiplinaarsest lähenemisest nõuab interdistsiplinaarne perspektiiv teadmisi rohkem kui ühes valdkonnas. See erineb ka multidistsiplinaarsest vaatenurgast, mis kasutab rohkem kui ühe valdkonna andmeid, kuid segmenteerib projekti nende osadega seotud distsipliinide alusel eraldiseisvateks osadeks. Interdistsiplinaarset perspektiivi kasutades töötavad kõik kaasatud isikud koos. Kuigi mõned isikud võivad olla projekti ühe valdkonna eksperdid, peavad kõik töötajad omama põhiteadmisi kõigist projektis sisalduvatest distsipliinidest. Seega on interdistsiplinaarne perspektiiv laiem või mitmekülgsem vaade.
Inimestel on mitu eesmärki, kui nad valivad interdistsiplinaarse vaatenurga. Esiteks tahavad nad mõistmist edendada ja segadust kõrvaldada. Vaadates ülesannet, andmekogumit või kontseptsiooni läbi rohkem kui ühe distsipliini objektiivi, näitavad inimesed, kuidas projekt võib erinevates seadetes rakenduda. Perspektiiv võimaldab inimestel näha nende tegemiste “liblikaefekti”; see viitab kontseptsioonile, mille puhul liblika pealtnäha kahjutu tiibade lehvitamine tekitab suuri probleeme või toob kasu. Sellel on pikad tagajärjed mitte ainult tööstuslikule tootmisele, vaid ka sotsiaalsele suhtlusele ja edusammudele.
Teiseks soovivad interdistsiplinaarse lähenemisviisi alusel töötavad inimesed projekte tõhusaks muuta. Näiteks kui meeskond tegeles silla ehitamisega, võib ehitusele keskkonnaobjektiivi all mõtlemine nurjata keskkonnaaktivistide negatiivse tähelepanu või avalikustamise. Mõnikord kaob see ka vajadusest hiljem täiendavate katsete või lubade saamiseks joonestuslaua juurde tagasi pöörduda.
Isegi majandusteadus seostub interdistsiplinaarse tööviisiga. Näiteks soovivad laenuandjad toetust või laenuettepanekut vaadates tavaliselt näha, et taotleja on projekti võimalikult põhjalikult läbi mõelnud. Taotlejad saavad kasutada interdistsiplinaarset lähenemist, et mõelda, kuidas projekti esitleda ja näidata, et nad on oma uurimisbaasid katnud. Mida põhjalikum on taotleja, seda tõenäolisemalt kiidab laenuandja projektiettepaneku heaks.
Lõpuks aitab interdistsiplinaarne lähenemine mõnikord üksikisikul või meeskonnal olla loovam. Millegi vaatlemine rohkem kui ühe distsipliini järgi võib aidata inimesel näha rohkem lahendusi kui siis, kui oleks olemas ainult ühe distsipliini teave. See ei tähenda tingimata, et interdistsiplinaarne lahendus oleks parem kui unidistsiplinaarne, kuid see annab üksikisikule või meeskonnale rohkem valikuvõimalusi.