Mida teeb kohtuekspertiisi patoloog?

Kohtuekspertiisi patoloog on litsentseeritud arst, kes teeb surnud või potentsiaalselt kuritegelikul teel vigastada saanud inimeste füüsilisi läbivaatusi. Kui kohtuarst uurib peamiselt surnuid, võib ta töötada arstliku läbivaatajana, kuigi mõnikord seda terminit ei kasutata. Neid patolooge, kes uurivad peamiselt elavaid, võib mõnikord nimetada kliinilisteks kohtuekspertiisi patoloogideks. Mõned neist spetsialistidest teevad aga surnuid ja elavaid uuringuid.

Tavaliselt uurib kohtuekspertiisi patoloog, kes ei tööta kliinilises keskkonnas, surnukeha, et teha kindlaks surma põhjus. Tavaliselt ei ole põhjus igal ajal teada, ning neil võidakse paluda ka surnukeha uurida ja teha kõik, mis on vajalik isiku tuvastamiseks. Lihtne oleks öelda, et ainus asi, mida need arstid teevad, on lahkamised, kuid see pole nii. Nad võivad esmalt uurida keha välispinda füüsiliste vigastuste suhtes ja dokumenteerida selle kohta kõik tõendid ning võtta vere- ja koeproove, et teha kindlaks, millised ained (nt mürgid või ravimid) kehas olid. Samuti peavad nad koguma kehal olevaid materiaalseid tõendeid, mis võivad viidata kuriteo toimepanemisele või viia selle kuriteo eest vastutava isiku leidmiseni.

Kindlasti teeb kohtuarst tavaliselt lahkamise, kuid selle vajalikkuse ulatus võib olla arsti otsustada. Kui surma põhjus tehakse kindlaks enne täielikku lahkamist, ei pruugi alati olla vaja läbivaatust jätkata. Olenemata uuringu tulemustest peavad need arstid olema nende dokumenteerimisel väga head.

Kui kuritegu on toime pandud, võidakse kohtuekspertiisi ekspertidel paluda kohtus nende leidude kohta tunnistusi anda. Samuti võidakse paluda neil anda konkreetseid tunnistusi selle kohta, kuidas nende arvates võis surm aset leida, kui vägivaldne kuritegu on aset leidnud, ning vastavalt nende teadmistele isiku vigastuste ja selliste vigastuste tavaliselt esinemise kohta. Samamoodi võidakse nõuda kliinilistelt patoloogidelt kriminaal- või tsiviilkohtumenetluse raames tunnistust andmist elusa inimese vigastuste kohta tehtud järeldustest. Et ütlus oleks täpne, on ütluste andmiseks vaja usaldusväärseid märkmeid lahangutest või uuringutest.

Kuna läbivaatus võib toimuda kuriteo kontekstis, võis kohtuekspertiisi patoloog uurida mõningaid lisaasju, mis ei ole täielikult meditsiiniga seotud. Neil võivad näiteks olla lisateadmised sellistes valdkondades nagu toksikoloogia (mürkide uurimine), jälgede leidmine ja kogumine, DNA analüüs ja muudes valdkondades, nagu ballistika. Ballistika hõlmab liikuvate objektide trajektoore ja võimaldab arstidel prognoosida täpset viisi, kuidas vigastused tekkisid, kui nende tekitamiseks kasutati erinevaid relvi või esemeid.