Millised on isikliku arengu tegevuse erinevad tüübid?

Isikliku arengu tegevused on suunatud sellele, et aidata inimesel oma elu mingil moel parandada. Selliseid tegevusi saab kohandada isikliku elu ja suhete või tööelu ja suhete parandamiseks. Isikliku arengu tegevusi saab teha individuaalselt või rühmas; mõnikord on tegevused keskendunud ühele konkreetsele isikliku arengu tüübile, teised on aga laiemad ja võimaldavad parandada rohkem kui ühte inimese eluvaldkonda. Üldiselt võib isiklik areng parandada nii isiklikku elu kui ka tööelu, kuigi need kaks on tavaliselt lahus.

Isikliku arengu tegevuse konkreetsed eesmärgid varieeruvad vastavalt inimese vajadustele. Inimene võib näiteks osaleda tegevustes, mis keskenduvad suhtlusmeetodite täiustamisele, samas kui teine ​​inimene võib vajada isikliku arengu tegevusi, mis parandavad enesehinnangut. Üllataval kombel võib treening olla ka isikliku arengu tegevus, kuna see kipub inimese elu paremaks muutma, muutes inimese mõnes keskkonnas tervemaks, energilisemaks ja isegi sotsiaalsemaks. Kõik isikliku arengu tegevused peaksid algama osaleja praeguste harjumuste, hoiakute, tunnete ja praktikate analüüsiga.

Eneseanalüüs võib olla paljudele inimestele keeruline, seetõttu aitab mõnikord seda sammu teha rühma osana. Osaleja peab analüüsima oma elu, et tuvastada nii õnnestumised ja ebaõnnestumised kui ka tugevused ja nõrkused, et personaalset arengutegevust saaks kohandada just sellele konkreetsele inimesele. Mõne inimese jaoks võib suurim eesmärk olla ajahalduse parandamine; teiste jaoks võib positiivsema väljavaate kujundamine tööle, karjäärile, suhetele või pereelule olla üldine paranemine. Need eesmärgid püstitab indiviid eneseanalüüsi tegevuse kaudu ja saavutatakse mitmesugustes tegevustes osalemisega.

Kui osaleja töötab isiklikuks arenguks võimalusi pakkuvas kontoris, võidakse korraldada seminare või kursusi. Muudel juhtudel võib isiklikku arengut otsiv inimene leida veebipõhiseid kursusi või seminare ning pakkumisi kohalikus kogukonna kolledžis. Selliseid tegevusi saab teha ilma juhendamiseta, kui osaleja on hoolas ja taiplik. Inimesed, kellel on keerulisemad probleemid, võiksid siiski kaaluda professionaalse abi otsimist; rahalistes raskustes inimene võib näiteks kaaluda konsulteerimist finantsnõustajaga, kes aitaks seada eesmärke, saada inimese võlgadest välja või isegi alustada säästmisplaani koostamist kolledžiks või pensioniks.