Meditsiiniline läbivaataja (ME) on arst, kes uurib kahtlaselt või vägivaldselt surnud inimeste surnukehi, et teha kindlaks, kuidas ja miks nad surid. Kuigi sellel ametikohal töötava inimese täpsed koolitus- ja litsentsimisnõuded on jurisdiktsiooniti erinevad, nõuavad paljud kohad ME-delt patoloogiaalase kogemuse, õiguse mõistmist ja kohaliku juhatuse litsentsi. ME-i kohustused, töösüsteem ja väljaõpe erinevad koroneri omast, ehkki inimesed ajavad need kaks ametikohta sageli segamini.
Arstliku läbivaataja roll
Paljud ME-d on koolitatud kohtuekspertiisi patoloogid, mis tähendab, et nad uurivad inimeste kudesid, elundeid, kehavedelikke ja rakke, et teha kindlaks, kuidas või miks nad surid. Isegi kui põhjus tundub ilmne (nt kuulihaav pähe), peavad nad enne surma põhjuse kindlakstegemist siiski kõiki andmeid hindama. Võimalusel kutsutakse ME kuriteopaigale, et surnukeha enne teisaldamist uurida. Surnukeha nägemine kuriteo kontekstis võimaldab tal märgata detaile, mis võivad laboris kahe silma vahele jääda. Surmaga lõppenud vägivallakuritegude puhul võib arst abistada vägistamisuuringutel, vereanalüüsidel, DNA-tõendite analüüsidel ja isiku läbivaatustel vigastuste dokumenteerimiseks.
Lisaks surnukeha läbivaatuse teostamisele või järelevalvele võib kohtusse kutsuda arstliku läbivaataja oma järeldusi tunnistama. See hõlmab ütluste andmist surma või vigastuse põhjuse kohta, DNA-tõendite tuvastamist või teise eksperdi ütluste ümberlükkamist. Lisaks juriidilistele kohustustele aitavad ME-d koostada ka aruandeid surmajuhtumite või kuritegevuse suundumuste kohta, mille nad saavad oma ekspertiisidest. Neid kasutatakse nii kohalikes kui ka riiklikes meditsiini- ja demograafilistes uuringutes.
Hariduse nõuded
Arstlikuks läbivaatajaks saamise kvalifikatsioon on erinev, spetsialiseerumise ja väljaõppe tase sõltub jurisdiktsioonist. Enamikes kohtades on vaja vähemalt meditsiinilist kraadi, mõnel juhul on vaja spetsiaalselt patoloogiaalast tausta. Teistes kohtades aktsepteeritakse mis tahes meditsiinilist kraadi dermatoloogiast sünnitusabini. Mõnes kohas võib inimene vajada õigusteaduskonna väljaõpet, et saada ME-ks, kuid paljud ME-d võtavad õigusega seotud kursusi isegi siis, kui neil pole litsentsi vaja, et nad saaksid oma tööd paremini teha. Hariduse ajal varjutavad tulevased ME-d tavaliselt töötavat eksamineerijat, et saada tööst arusaamist, ja seejärel hakkavad pärast kooli lõpetamist ja vajalike litsentsieksamite sooritamist iseseisvalt töötama haiglas või kliinikus.
Võrreldes koroneriga
ME ja koronerid erinevad tavaliselt nende töölevõtmise, koolituse ja peamiste kohustuste poolest. Peaaegu alati määratakse ametisse ME, kuid tavaliselt valitakse koroner, kellel ei pruugi olla üldse meditsiinilist ettevalmistust. Mõnes piirkonnas on süsteem, kus üks ME jälgib arstide võrgustikku, kes annavad vabatahtlikult aega lahkamiseks ja uuringuteks, kuid koroneride jaoks pole võrreldavat süsteemi. Erinevalt ME-st suudab koroner tavaliselt inimese surma põhjuse väljaselgitamiseks kohtu kokku kutsuda, võib olla võimeline inimesi kohtusse põlglikult suhtuma ja sageli vahistada neid, keda nad mõrvas kahtlustavad. Koroner-ME kombineeritud süsteemi korral kutsub koroner sageli ME-lt surnukehi uurima ja oma leide tunnistama.