Vastuvõtuarsti assistent võib viidata mõnele erinevale tööülesannetele ja -ülesannetele, olenevalt meditsiinikabineti suurusest ja selle töökoha koolituse mahust. Enamasti on vastuvõtuabiline meditsiinikabineti vastuvõtus registratuuritöötaja, kes tervitab patsiente nende saabumisel, määrab kohtumised ja tegeleb kindlustusteabega. Ta võib teha ka meditsiinilist kodeerimist ja arveldamist. Mõnes kontoris on aga meditsiiniassistendil ka kliinilised kohustused ning ta võib abistada arste ja õdesid patsientidega tegelemisel ja kontori korrashoidmisel ning laboratoorsete testide planeerimisel.
Inimestele, kes on huvitatud kontoriarsti assistendi karjäärist, on saadaval mõned sertifitseerimis- ja koolitusprogrammid, millest paljud saab mõne kuu jooksul veebis läbida. Mõned inimesed spetsialiseeruvad teatud valdkondadele, et veelgi tõenäolisem, et nad kuhugi tööle võetakse; levinumate erialade hulka kuuluvad radioloogia, meditsiiniline kodeerimine või arveldamine, kui nimetada vaid mõnda. Kuigi kolledži kraad on abiks, pole see selle töö jaoks tavaliselt vajalik; paljudel kontoriarstidel on lihtsalt keskkooli lõputunnistus.
Vastuvõtu assistendi enimlevinud tööülesanneteks on patsientide abistamine ja administratiivsete kontoriülesannete täitmine. Vastuvõtuarsti assistent tervitab patsiente nende saabumisel, vastab telefonidele, et kokku leppida kohtumisi või vastata küsimustele ning kogub kindlustus- ja aadressiinfot. Samuti räägib ta sageli patsiendi nimel kindlustusseltsidega ja täidab arveldusinfot. Lisaks sellele patsientidega tehtavale tööle vastutab assistent üldjuhul ka toimikute ja dokumentide säilitamise eest kontoris ning muude bürooülesannete täitmise eest, nagu postiga tegelemine ja tarvikute tellimine.
Muud tüüpi kontoriarsti assistendid, mida mõnikord nimetatakse ka kliinilisteks assistentideks, abistavad arste ja õdesid otse patsientidega. Need inimesed võivad teha näiteks patsientidega esmaseid vastuvõtuintervjuusid ja täita selliseid ülesandeid nagu eluliste näitajate mõõtmine. Enamik arstiabi ei tee mõlemat – töötades nii kontoris kui ka kliinilises keskkonnas –, vaid saavad selle asemel koolitust ühes või teises valdkonnas. Üldiselt on kontoritöö levinum, sest kliiniline kontoritöö jäetakse tavaliselt spetsialistide, näiteks õdede või arstide assistentide õlule. Meditsiiniasutused pakuvad aga palju erinevaid karjäärivõimalusi inimestele, kes soovivad kõvasti tööd teha.