Maateadlane on inimene, kes teeb meie planeediga Maaga seotud uurimistööd ja viib läbi katseid. See õppevaldkond võib hõlmata mitut valdkonda, sealhulgas geograafiat, geoloogiat, okeanograafiat ja Maa atmosfääri. Need isikud töötavad kõige sagedamini kas ülikoolis või teaduslaboris. Üldjuhul on maateadlase ametikoha saamiseks vajalik vähemalt bakalaureusekraad. Mõned tüüpilised tööülesanded hõlmavad katsete läbiviimist, geoloogiliste nähtuste uurimist, kivimite ja mineraalide uurimist, teaduslike leidude avaldamist ja loengute pidamist.
Erinevate katsete tegemine on midagi, mida maateadlane teeb regulaarselt. Näiteks võib ta katsetada maailma erinevatest piirkondadest pärit mullaproove, et mõista, kuidas mulla koostis mõjutab taimi ja teisi organisme. Ta võib uurida ka kasvuhooneefekti, et mõista, kuidas Päikese energia Maad mõjutab. Põhimõtteliselt on tema eesmärk teha väikesemahulisi katseid, et paremini mõista, kuidas asjad suuremas mastaabis töötavad.
Teine suur osa sellest erialast keerleb geoloogiliste nähtuste uurimise ümber. Mõned asjad, mida maateadlane võiks uurida, võivad olla tektooniliste plaatide, liustikumoodustiste ja vulkaanide nihkumine. Tema peamine eesmärk on mõista, kuidas Maa on praegusesse olekusse arenenud ja kuidas see jätkuvalt muutub. Kuigi suure osa sellest uurimistööst saab teha lugedes, võib üksikisikul olla vaja reisida teatud kohtadesse, et teha praktilisi uuringuid.
Lisaks võib maateadlane kulutada palju aega erinevate Maalt leitud kivimite ja mineraalide uurimisele. See võib hõlmata selliseid asju nagu kristallid, kalliskivid ja vulkaanilised materjalid erinevatest maailma piirkondadest. Ta võib uurida ka fossiile ja kasutada nende vanuse määramiseks radiosüsiniku dateerimist. Nende asjade uurimine võib aidata maateadlasel paremini mõista Maa ajalugu ja aidata tal teha tulevikuennustusi.
Lisaks katsetele ja uurimistööle avaldab maateadlane mõnikord oma tulemusi teadusringkondadega jagamiseks. Näiteks võib ta teadusajakirjas dokumenteerida katse erinevaid etappe, oma hüpoteesi ja järeldusi. See tava on kasulik teiste teadlaste ja üldsuse teadmiste suurendamiseks. Mõnel juhul võib see aidata ka keskkonnaprobleemide, näiteks globaalse soojenemise korral.
Lisaks võib ülikoolis töötav maateadlane mõnikord üliõpilastele loenguid pidada. Kuna ta on oma ala ekspert, on tavaline, et õpilasi juhendatakse sellistes ainetes nagu geoloogia ja geofüüsika. Ta võib arutada ka tema tehtud katseid ja nende tulemusi.