Korrosioonitehnik kontrollib, parandab ja reguleerib metalltorustiku konstruktsiooni terviklikkust. Metalltorusid kasutatakse paljudes vee- ja gaasitranspordi rakendustes. Tehnik peab tagama, et torujuhtme ühendused ja seinakonstruktsioon vastaksid konkreetsetele läheduses asuvate kogukondade tervise ja ohutuse nõuetele.
Korrosioon tekib siis, kui erinevad metallid sobitatakse kokku, näiteks torujuhtme ühenduspunktis. Korrosioonitehnik jälgib tavaliselt torujuhtme külge kinnitatud katoodkaitsesüsteemi. See süsteem juhib otse elektrivoolu piki torujuhtme struktuuri, et muuta metalli magnetilist polaarsust. Vastuseks polaarsuse muutusele on metall vähem korrosioonile ja kahjustustele vastuvõtlik.
Tehnik peab järjekindlalt jälgima kõiki torujuhtme osi. Paljud tehnikud peavad töökohal liikuma sõidukiga, et jõuda torujuhtme kõikide osadeni. Mõned tehnikud peavad pääsema torujuhtmele maa all, mistõttu peavad töötajad ronima redelid ja töötama suletud ruumides. Mitmel töökohal võib olla vaja korrosioonitehniku tähelepanu, mistõttu on tööpäeva jooksul vaja palju reisida.
Olenevalt tööandjast võib korrosioonitehnik olla seotud tulevase torustiku projekteerimisega. Tehnik registreerib ja analüüsib pinnase ja ümbritseva maa uuringud. See isik võib töötada koos teiste kvalifitseeritud korrosioonitöötajatega, et teha koostööd parima tulevase torujuhtme ehitamise paigutuse osas.
Selle töö jaoks ei nõuta tavaliselt nelja-aastast kolledži kraadi, kuid tal peab olema riikliku korrosiooniinseneride liidu (NACE) litsents. Paljud tööandjad nõuavad ka, et tehnikul oleks 2–5-aastane korrosioonitõrjekogemus.
Torujuhtme rike võib igal ajal tekkida. Tavaliselt eeldatakse, et keegi selles valdkonnas töötab nädalavahetustel ja pühade ajal, kui torujuhtme korrosioonitõrje ebaõnnestub. Töötaja peab olema paindlik oma aja osas, et vastata tööandja vajadustele, eriti kui tegemist on tuleohtliku gaasiga.
Edukas korrosioonitehnik dokumenteerib probleemid võimalikult paljude üksikasjadega. Korrosiooniparandusdefekte saab lahendada kiiremini – seadmete lühema seisakuajaga – lahendusprotsessi nõuetekohase dokumenteerimisega. Edaspidiseid remonditöid saab vältida tehnik teostatava ennetava hooldusega, mis põhineb varasematel dokumenteeritud probleemidel.
Tehniku ametikoht on peamiselt mehaanika- ja käed-küljel tööroll, kuid töötaja peab oskama töötada ka arvutitega. Dokumenteeritud remondist kogutud teave tuleb edaspidiseks analüüsiks ja täiustamiseks arvutisse sisestada. Arvutustabelite ja muu tarkvaraga manipuleerimise võimalus on väga kasulik.