Ohutusjuht töötab töökohtadel ja ettevõtetes õnnetuste ärahoidmiseks. Teda nimetatakse ka riskijuhiks, kuna enne ennetavate või parandusmeetmete rakendamist tuleb töökohal või töökohal hinnata tervise- ja ohutusriske. Kõik parandus- või ennetusmeetmed, mida ohutusjuht võtab, peavad olema kooskõlas seadusega.
Töötervishoiu ja tööohutuse seminaridel (nt valitsusasutuste korraldatavatel seminaridel) osalemine on kohustuslik, nii et ohutusjuhid võivad oma töö raames reisida. Samuti võivad nad reisida ettevõtte peakontorist erinevatele töökohtadele. Ohutusjuht määrab kindlaks ohu, mida konkreetses keskkonnas töötamine endast kujutab, ning seejärel rakendab töötajate kaitsepoliitikat ja -protseduure. Näiteks ehitusplatsil, kus on probleeme õhus leviva tolmuga, võib ohutus- või riskijuht otsustada, et näomaskide kandmine kaitseb töötajaid piisavalt. Ohutusjuhid ei tee selliseid otsuseid kergelt või ilma uurimiseta; kuid nad peavad tegutsema kiiresti, et minimeerida töötajate terviseriske.
Aruannete kirjutamine on ohutusjuhi töö põhiosa. Iga töökoha hindamine ja rakendatud meede tuleb üksikasjalikult registreerida. Riskijuhid peavad oma aruannetes selgitama, miks nad tegid teatud kaitseotsuse, näiteks et see tehti konkreetse seaduse järgimiseks või tuvastatud ohutusprobleemi lahendamiseks. Ohutusjuhid koostavad tavaliselt oma aruanded arvutis ja neilt eeldatakse mõistlikke tehnilisi oskusi.
Kui ettevõttes juhtub õnnetus või vigastus, peab ohutusjuht juhtumit uurima ja sellest teatama. Ta peab tegema koostööd ka kindlustusuurijate ja teiste spetsialistidega. Ohutusjuhtimine peab pakkuma ja rakendama töötajatele ka vigastusjärgseid järelkontrolliprotseduure.
Ohutus- või riskijuhid loovad nii töökohaprogramme kui ka ettevõtte poliitikaid. Näiteks on tavaliselt ohutusjuht, kes teeb ettevõtte töötajatele terasest varbaga töösaapade või muude kaitsevahendite kandmise kohustuslikuks. Töötajatelt võidakse nõuda osalemist ohutuskonverentsidel. Tavaliselt laseb riskijuht trükkida ohutute töövõtetega seotud kirjandust, mida koosolekul osalejatele jagada.
Riskijuht delegeerib sageli haldusülesanded ohutuskoordinaatorile, kes annab talle aru. Kui ohutusjuht teeb peamised poliitilised otsused, võib koordinaator neid kogu ettevõttes rakendada ja edastada. Ohutusjuhid kohtuvad sageli osakonnajuhatajatega, et arutada olulisi poliitikamuudatusi, mis mõjutavad töötajaid seoses sellega, kuidas nad peavad töötoiminguid läbi viima. Riskijuht teeb koostööd ka osakonnajuhatajatega, et tagada töötajatele korralik ja uutele ohutusnõuetele vastav koolitus.