Kindlustustootja on litsentseeritud esindaja, kes on volitatud müüma, taotlema või sõlmima läbirääkimisi kindlustuse üle ühes või mitmes kategoorias. Müümine tähendab kindlustuslepingu vahetamist, pakkumine tähendab aga kliendi veenmist kindlustust taotlema ning läbirääkimised on potentsiaalsele kliendile selgitamise ja nõustamise protsess. Ravikindlustus ja elukindlustus on kaks peamist kindlustusliiki, millega tootjad töötavad ning kindlustustootja tegevusluba tuleb hankida valdkonnas, mille tootja valib.
Kindlustustootja tegevusloa saamiseks tuleb läbida koolituskursus ja sooritada eksam. See järgib bakalaureuseõppe õppekava, mille puhul tootja on tavaliselt äri-, majandus- või rahandusvaldkonnas ning omandab bakalaureusekraadi ühes neist valdkondadest. Pärast testi sooritamist tuleb enne kindlustuse müümist alustada litsentsitasu. Tootjal on õigus praktiseerida ainult selles osariigis, kus ta eksami sooritas, ja osariikides, millel on tema päritoluriigiga vastastikkuse leping, ning litsentsi tuleb perioodiliselt uuendada. See nõuab igal aastal mitu tundi täiendkoolituskursusi, et olla kursis valdkonna suundumuste ja teadmistega.
Kindlustustootja on sarnane kindlustusagendiga, kuid kindlustusandja määrab agendi tema nimel tegutsema. Kindlustusandja on sageli pigem ettevõte või ettevõte kui üksikklient ning kui tootja teeb koostööd kindlustusandjaga, tuleb vastavalt tasuda või määrata vahendustasusid, vahendustasusid ja teenustasusid. Kindlustustootjad määrab tavaliselt vähemalt üks ettevõte äritegevusega tegelema, mitte ei vastuta üksikute klientide leidmise eest. Selle poolest erinevad nad kindlustusmaakleritest. Tootjaid peetakse siiski pigem üksikuteks ärimeesteks kui ettevõtete või firmade töötajateks.
Kindlustustootjad teenivad märkimisväärse osa oma elatist komisjonitasude kaudu. Iga kord, kui tasutakse kindlustusmakse, teenib tootja osa sellest summast. Tootjal on kaks peamist ülesannet: aidata kindlustusseltsidel poliise müüa ja pakkuda klientidele järelteenust. Poliisi müümine hõlmab klientide harimist selle poliitika osas, mis nende rahanduse ja elustiili põhjal neile kõige paremini sobib. Järelteenus hõlmab kogu paberimajanduse esitamist ja klientide jätkuteenuse osutamist nende vajadustest ja asjaoludest lähtuvalt.