Treening on tõhus strateegia stressi vähendamiseks. Lisaks sellele, et trenn aitab teil kaalust alla võtta ning tunda end füüsiliselt tugevamana ja tervemana, aitab see ka teie vaimsele ja emotsionaalsele heaolule. Kui olete valmis alustama stressiga võitlemist treeningute abil, keskenduge oma rutiini leevendamisele ja mitte liiga kiirele läbipõlemisele. Tehke meeldivaid harjutusi ja püüdke muuta see sotsiaalseks tegevuseks.
1
Valige füüsilised tegevused, mis teile meeldivad. On oluline, et naudiksite treeninguteks valitud tegevusi. Suurem nauding vähendab ja isegi kaotab teie stressi ning viib teie mõtted elu väljakutsetelt kõrvale. Ärge minge lihtsalt jõusaali, kui teile selline treening ei meeldi. Selle asemel valige midagi, mis teile meeldib või mida soovite õppida. See võib hõlmata ujumist, sörkimist, tai chi, joogat või jalgrattasõitu.Lemmikspordiga tegelemine või nauditava muusika saatel tantsutund suurendab teie lõõgastustunnet.Proovige midagi uut: minge kaljuronimisse, tegelege võitluskunstidega või proovige õhusiidi .
2
Ole aktiivne väljas. Kui ilm lubab, tehke harjutusi väljas. Jalutage, sõitke jalgrattaga või mägirattaga, alustage aiatöödega või proovige ratsutamist. Võimalusel veetke aega järve, jõe või oja läheduses, kuna vesi avaldab kasulikku mõju. Väljas tegutsemine võib parandada teie tuju ja enesehinnangut. Minge rannas jooksma või rattaga sõitma. Võite ka matkata järve või jõe äärde.
3
Tehke aeroobset treeningut. Regulaarne aeroobne treening võib aidata vähendada pingeid, stabiliseerida meeleolu ja parandada und. Kuigi 30 minutit või rohkem treeningut on parim, võib isegi viis minutit aeroobset treeningut aidata teil ärevustundega toime tulla. Eesmärk on teha 30–60 minutit aeroobset treeningut kolm kuni viis päeva nädalas. Proovige kõndida, sörkida, ujuda, suusatada. , trepist ronimist, matkamist ja tantsimist. Muutke tegevusi, et see oleks huvitav ja nauditav.
4
Harjutage joogapoose. Joogast kiire kasu saamiseks ei pea te joogatunnis osalema. Kui tunnete end stressis, proovige paar poosi, et pinget maandada ja end rahulikult tunda. Neid poose saab teha õues, kodus või kontoris. Proovige näiteks kassilehma poosi, ettepoole painutusi ja lapse poose. Parimate tulemuste saamiseks proovige neid üksteise järel ja koostage rutiin, mis aitab teil stressi leevendada.
5
Proovige vähese mõjuga tegevusi. Kui jõusaalis raskuste tõstmine tundub liiga suur pingutus, leidke tegevusi, mis aitavad teil stressi leevendada ja mis ei nõua palju energiat. Näiteks tehke taastavat joogat, tai chi või keskenduge vähese mõjuga tegevustele, nagu vesiaeroobika. Otsige vähese mõjuga harjutusi, eriti kui olete piiratud liikumisvõimega. Võite ka jalgrattaga sõita, jalutada või ujuda.
6
Treeni koos sõbraga. Leia treeningpartner, kellega koos treenida. See võib aidata teil pühenduda treenimisele ja suurendada oma motivatsiooni. See võib aidata teil oma eesmärke saavutada ka väikese sõbraliku konkurentsiga ja seltskonna pakkumisega. Regulaarne kellegagi kohtumine võib aidata luua teie sõprust ja suurendada sotsiaalset sidet, mis võib vähendada stressi. Sõbraga treenimine võib samuti aidata teil sellest kinni pidada. Teadmine, et keegi ootab sind jõusaalis või kohtub radadel, on võimas stiimul mitte alla anda ega koju minna.
7
Pärast rasket päeva asuge treenima. Ehkki olete oodanud raske päeva lõpetamist suure eine, klaasi veini, telesaadete või videomängudega, pöörake kõigepealt trenni. Treening võib aidata teil stressiga toime tulla ja end paremini tunda, selle asemel, et tähelepanu hajutada või stressi varjata. Treening on tervislikum viis stressiga toimetulemiseks, mis aitab ka teie kehal ja vaimul end paremini tunda. Kui olete pärast rasket päeva kurnatud, minge koju jõudes kiirele jalutuskäigule või sörkjooksule. Lõpetage treening enne, kui otsustate, kas soovite seda klaasi veini juua või mitte.
8
Maksimeerige oma puhkeaegu. Leia trenni tegemiseks väikesed ajataskud. Kui teil on lähenemas eriti stressirohke nädal, varuge keset päeva 20–30 minutit treeninguteks. See on kasulik, kui te ei leia väljaspool tööd või kooli aega trenni tegemiseks. Kasutage aega kõndimiseks, trepist üles-alla jooksmiseks või venitamiseks. Näiteks võta koolis või tööl kiire lõunasöök ja veeda ülejäänud aeg jalutuskäigul. Kui teie koolis või töökohal on jõusaal, veetke mõni päev nädalas lõuna ajal jõusaalis.
9
Vältige treeninguga seotud stressi tekitamist. Treening peaks aitama sul lõõgastuda – mitte vastupidi. Kui leiate, et olete stressis, mõeldes, kuidas treeningut oma kiiresse ellu sobitada, või olete liiga mures eelseisva treeningkomplekti pärast, mida peate tegema, astuge samm tagasi. Säilitage harjutuste rutiini paindlikult – te ei pruugi olla võimeline iga päev 5 miili (8 km) joosta ja see on okei. Niikaua kui liigute iga päev teatud koguses, peaks sellest piisama, et aidata teil vähemalt natukenegi stressi maandada.
10
Konsulteerige oma arstiga. Eriti kui elate stressirohke elustiili või pole hiljuti aktiivne olnud, on kõige parem enne uue treeningplaani alustamist oma tervise osas oma arstiga nõu pidada. Nad võivad läbi viia teste, et kontrollida, kuidas stress teie keha mõjutab, ja hinnata, milline võiks olla hea lähtepunkt uue treeningplaani alustamisel. Rääkige oma arstile oma treeningplaanidest ja võtke arvesse nõuandeid, mida nad teile millegi uue alustamise kohta annavad.
11
Liituge hõlpsalt uude treeningprogrammi. Kui te pole mõnda aega treeninud, vähendage oma stressitaset, alustades uue treeningprogrammiga. Tõstke oma jõudu ja vormisoleku taset järk-järgult. Sa ei taha hüpata pingutavasse treeningrežiimi ainult selleks, et ennast vigastada, liiga valusaks saada ja stressi suurendada. Kui alustate liiga raskelt, võite läbi põleda või tunda, et treenimine on liiga raske. Alustage lihtsatest tegevustest. Kõndige, sõitke rattaga, matkake matkarajal või alustage tantsutundi, et uude treeningprogrammi saada. Liiga intensiivne treening alguses võib suurendada vigastuste tõenäosust.
12
Eesmärk on regulaarselt treenida. Kuigi aeg-ajalt treenimisest on kasu, on kõige parem treenida järjepidevalt. Regulaarne treenimine võib aidata teil suurendada enesekindlust, vähendada ärevust ja depressiooni ning parandada und. Kui teil on raskusi treeningu muutmisega oma elu regulaarseks osaks, proovige kinni pidada ajakavast. Päeva planeerimisel ärge unustage lisada aega treeninguteks. Näiteks leidke enne või pärast tööle või kooli minekut aega, et pühendada trenni.Võtke oma treeningriided autosse kaasa, et pole kunagi põhjust jätta jõusaali või matkama minekut vahele.Proovige treenida erinevatel kellaaegadel ja erinevatel aegadel. Võib juhtuda, et teatud aeg või pikkus sobib teile kõige paremini.