Päeviku pidamine aitab teil oma mõtteid seedida ja emotsioone mõista. Kui osalete tavapärastel teraapiaseanssidel, proovige kasutada päevikut “kodutööna”, et oma mõtteid läbi töötada, kui te ei istu terapeudiga. Päevik võib olla ka suurepärane viis keskenduda ja korraldada regulaarset kodust enesevaatlust.
1
Valige ajakirja meedium. Päevikut saate pidada mitmel kujul, alates digitaalsest kuni analoogini ja helilisest visuaalseni. Oluline on see, et valite ajakirjakandja, mis inspireerib teid kirjutama. Kui ükski meedium teile ei sobi, proovige päevikut pidada mitmel viisil, kuni midagi külge jääb. Kasutage analoogmärkmikku, kui eelistate oma mõtteid pastaka või pliiatsiga maha panna. Märkige oma mõtted vanasse spiraalsesse vihikusse, kui see teile meeldib, või ostke nahkköites päevik, et saaksite värskelt alustada. Kasutage kaasaskantavuse tagamiseks väikest sülearvutit või suurte ideede kontseptsiooniks suurt sülearvutit. Valige kindlasti pliiats, mis tundub teie käes hea. Pidage päevikut arvutis või telefonis, kui eelistate tippida. Kasutage tavalist tekstitöötlusprogrammi (nt Word või Notepad) või muud sobivat programmi. Salvestage kõik oma päeviku kanded ühte dokumenti või salvestage iga kirje uude dokumenti kaustas “Päevik”. Teil võib olla kõige mugavam päevikut pidada arvutis, kui töötate ka arvutist. Kui teile meeldib mõte oma mõtteid rohkem avalikustada, kaaluge veebipäeviku pidamist. Looge lihtne leht tasuta ajaveebisaidile, nagu WordPress või LiveJournal. Postitage regulaarseid päeviku sissekandeid. Te ei pea linki kellegagi jagama ega püüdma jälgijaid koguda – juba ainuüksi veebipostitus võib aidata teil vastutust hoida. Kaaluge helipäeviku pidamist. Kui teile on mugavam rääkida kui kirjutada, kaaluge oma mõtete salvestamist nutitelefoni või arvuti helisalvestusrakendusse. Istuge diktofoniga maha ja rääkige mõni minut oma mõtteid – võite avastada, et rääkimise kaudu töötlete emotsioone paremini.
2
Leidke rahulik ja vaikne ruum, et oma emotsioonidega suhelda. Kaaluge kodus, kohvikus, raamatukogus või metsas kirjutamist. Puhasta oma meel segajatest. Proovige oma pea igapäevaelust, olgugi ajutiselt, eemaldada ja libisege sügava enesevaatluse seisundisse. Kui te ei leia füüsilist ruumi, proovige luua vaimne mull: kuulake ümbritsevat muusikat või valget müra kõrvaklappidest; sulgege end vaiksesse suletud ruumi; ronige puu otsa või leidke tee katusele. Enne kirjutamise alustamist kaaluge mediteerimist või vaikselt istumist. See võib aidata vaigistada segajaid ja keskenduda oma mõtteid. Venitage, hingake sügavalt, süütage küünlad või mängige õrna muusikat – kõike, mis viib teid rahulikku ja peegeldavasse olekusse.
3
Tehke harjumus päevikut pidada. Enesevaatlus nõuab regulaarset harjutamist. Seadke eesmärgiks kirjutada iga päev, olenemata sellest, kas paned kirja paar lauset või paar lehekülge. Varuge päeviku pidamiseks 10–30 minutit ilma viivitusteta ja viivitusteta. Olge distsiplineeritud. Kui teil on eriti tihe ajakava, kaaluge iga päev ühe kindla aja määramist päeviku pidamiseks. Pidage päevikut vahetult enne hommikusööki, rongis tööle või õhtul enne magama jäämist. Leidke aeg, mil teie mõtted on selged. Proovige jätta päevik kuhugi mugavasse kohta, et kirjutamise alustamine poleks tülikas. Võtke see kodust lahkudes kaasa ja hoidke pliiatsit alati käepärast!
4
Kaaluge iga kirje kuupäeva ja kellaaja logimist. Nii on lihtne viidata konkreetsetele sündmustele ja otsida kirjutatud asjadest mustreid. Kui kirjutate järjestikust päevikut, jagunevad kirjed omal soovil omamoodi lahtisesse kronoloogiasse, kuid täpsem logi võib aidata teil viidata konkreetsetele sü