Kogu inimkonna ajaloo jooksul on inimesed tarbinud verd toitumise ja rituaalide eesmärgil. Kui teil on aga tugev psühholoogiline soov verd juua, võite muretseda, et teil on mõni muu haigus. Siin on mõned küsimused, mis aitavad teil otsustada, kas vajate meditsiinilist abi.
1
Küsige endalt järgmised küsimused: kas vere nägemine tõmbab mind või erutab mind? Kas ma tunnen vere vastu sensoorset või esteetilist külgetõmmet (st naudin lõhna jne). Kas mul on verega seotud seksuaalsed fantaasiad (mitte otseselt vigastamise kohta) teised)?
2
Kui vastasite neile küsimustele jaatavalt, võib teil olla verefetiš (st seksuaalne külgetõmme vere vastu). See ei ole patoloogiline, välja arvatud juhul, kui see kahjustab teie võimet toimida ja elu nautida. Lugege siiski kindlasti jaotist “Hoiatused” ja ohutusnõuandeid.
3
Jätkake, kui vastasite ülaltoodud küsimustele eitavalt. Kas fantaseerite vampiiridest või vampiiriks olemisest? Kas teile meeldib vampiiride väljamõeldis? Kas teie verehulga keskmes on vampiir ja vampiirikujutised?
4
Kui vastasite neile küsimustele jaatavalt, võib teil olla rohkem külgetõmmet vampiiride subkultuuri või vampiirifetišismi vastu. Jällegi, see ei ole patoloogiline seni, kuni see ei avalda negatiivset mõju teie igapäevaelule.
5
Kui ülaltoodud küsimused teie kohta ei kehtinud, jätkake. Kas lõikate end verd juua? Kas vigastate loomi (või plaanite loomi vigastada), et nende verd juua? Kas olete kunagi kedagi vigastanud või plaaninud kedagi vigastada et nende verd kätte saada? Kas usute, et vere joomisega saate erilisi jõude? Kas usute, et ellujäämiseks peate verd neelama?
6
Kui vastasite neile küsimustele jaatavalt, soovite abi otsida kvalifitseeritud psühhiaatrilt, arstilt või terapeudilt. Kuigi kliinilist vampirismi ehk Renfieldi sündroomi diagnostika ja statistika käsiraamat praegu ei tunnista, on see potentsiaalselt kahjustav seisund.