Kuidas teha vahet tervislikel ja ebatervislikel emotsioonidel

Mõnikord võite reageerida viisil, mis tundub ebatervislik, sest see muudab teie enesetunde halvemaks kui varem. Emotsioonid ise ei ole “tervislikud” või “ebatervislikud”, vaid pigem on meie reaktsioon ja sellele järgnev käitumine, mis paneb meid tundma, et see olukord on kas hea või halb. Püüdke keskenduda väljakutsete tõhusamale lahendamisele. Olge valmis oma emotsioone selgelt ja viisakalt väljendama. Vältige ülereageerimist või liigset ärevust. Sel viisil saate ebatervislikud reaktsioonid aeglaselt tervislikumaks muuta.

1
Vältige agressiivset või kiusavat käitumist. Kui olete vihane, võib teil olla raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. See võib viia ebatervisliku käitumiseni, nagu karjumine, karjumine, võitluslik olemine või teiste kiusamine. Kuigi aeg-ajalt on okei end ärritununa tunda, on oluline leida tervislikud viisid nendele emotsioonidele reageerimiseks. Kaaluge tulisest olukorrast või vaidlusest loobumist. Enne reageerimist mõelge. Proovige määrata viie sekundi reegel, mille kohaselt peate enne vastamist viis sekundit ootama. Hingake sügavalt sisse ja mõelge, mida tunnete, enne kui reageerite. Mõelge nende emotsioonide võimalikele tagajärgedele, mis tunduvad kontrolli alt väljas. Tehke kindlaks, kas olete teiste suhtes krooniliselt agressiivne või võitlushimuline. Kas palute sageli oma käitumise pärast vabandust või on teised teie tuju kommenteerinud? Kuigi aeg-ajalt vihane olemine on osa elust, võib krooniline stress ja viha füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnata teid ja teid ümbritsevaid inimesi. Kaaluge professionaaliga rääkimist, kui teie viha näib mõjutavat teie tööd või isiklikku elu.

2
Pange tähele, kas käitute passiivselt või vältivalt. Kui tunnete olukorra ees ohtu või hirmu, võite reageerida passiivselt. Võib-olla soovite vastasseisu vältida. Mõnel juhul võib hirm aidata kaitsta end tõelise ohu eest. Kuid suhtlemisel sõprade ja perega võib vältiv käitumine olla emotsionaalselt ebatervislik. Kas te väldite kõnesid või sõnumeid teatud inimestelt, kellega peaksite olema lähedane? Kas ootate enne sõna võtmist, kuni olukord muutub väljakannatamatuks? Kas leiate, et kasvate sageli inimestest lahku? Proovige mõista, kust teie hirm või ärevus pärineb. Kas inimene või olukord sunnib sind olema passiivne või vältiv? Need emotsioonid võivad olla loomulikud, kui teil on kellegagi ebafunktsionaalne suhe. Oletame näiteks, et väldite oma õega rääkimist või temaga kohtumistel perekondlikel koosviibimistel. Võib-olla juhtub see seetõttu, et teil on varem olnud palju vaidlusi. Ta võib panna sind tundma end ebasoovituna või halvustada seda, mida sa teed. Kuigi need välditavad emotsioonid võivad tunduda ebatervislikud, on see tegelikult pigem ebatervislik suhe, mis teil on oma õega. Keskenduge oma emotsionaalse pagasi mahajätmisele. See võib aidata teil tunda end tugevamana ja vähem passiivsena. Mida vähem keskendute mineviku vihale, seda tervem olete. Tehke koostööd terapeudiga, et aidata teil lahti lasta ja palju muud.

3
Pöörake tähelepanu oma kehale, kui tunnete end ülekoormatuna. Teie keha on hea näitaja sellest, mida te emotsionaalselt tunnete. Olete parim kohtunik oma keha ja selle reaktsioonide üle. Kuulake hoiatusmärke, kui tunnete end stressis või ärritununa. Aja jooksul saate treenida neid märke märkama, enne kui reageerite ebatervislikult. Kui olete ärevil, võivad teil tekkida võidumõtted. Võite tunda end higisena. Teie pulss võib tõusta. Võid olla ka närvilisem. Need on märgid, mis näitavad, et peate tempo maha võtma ja sellest hetkest tagasi astuma. Kui olete kroonilises stressis või ärritunud, võib teil olla suurem tõenäosus haigestuda, tunda väsimust ja unehäired. Andke endale aega lõõgastumiseks ning stressist ja haigustest paranemiseks. Kui tunnete end hästi, kuulake ka nendel aegadel oma keha. Pange tähele, kuidas võite tunda end energilisemana, värskemana ja keskendumisvõimelisemana. Pöörates rohkem tähelepanu oma kehale, saate paremini aru, kuidas teie vaim ja keha töötavad koos, et luua erinevaid emotsionaalseid reaktsioone.

4
Uurige oma käitumist sõprade ja perega. Mõelge sellele, kas teie emotsioonid põhjustavad sageli stressi või valu teie ü