Usaldushaldur, mida nimetatakse ka usaldusisikuks, vastutab usaldusfondi pandud varade haldamise eest. See on kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta isiku vara seni, kuni ta suudab selle eest ise hoolitseda. Usaldusisiku esmane kohustus on järgida usaldusinstrumendi juhiseid. Usaldusvahendi range järgimine on vajalik. Halduri kohustuste hulka kuulub täpse arvestuse pidamine, vajadusel asjatundliku nõu küsimine, maksude tasumine ja aruannete tegemine usaldusfondist kasusaajatele. Tööülesannete hulka kuulub ka usaldusfondide varade kaitsmine, nende varade arvestus ja nõuetekohane jaotamine usaldusfondist kasusaajatele.
Usaldusdokumendi või usaldusinstrumendi juhiste järgimine on usaldushalduri jaoks äärmiselt oluline. Usaldusisik peab hoolikalt läbi lugema sellise dokumendi tingimused ja neist aru saama ning tegutsema vastavalt juhistele. Kohustuste hoolsalt täitmata jätmine võib tähendada kohtuasja. Usaldusfondist kasusaajad võivad vaidlustada usaldusisiku tehtud otsused ja võtta tema vastu õiguslikke meetmeid.
Enamikus jurisdiktsioonides kehtivad konkreetsed seadused, mis kehtestavad usaldushalduri kohustused. Need seadused nõuavad üldjuhul teatud toiminguid ja keelavad muud tüüpi toimingud. Näiteks ei luba seadused usaldusisikul segada isiklikku vara usaldusvaraga. Seadused võivad nõuda, et administraator tegutseks mõistliku hoole, oskuste ja ettevaatusega. See tähendab, et usaldusisik peab konkreetsete usaldusfondi investeeringute haldamisel saama professionaalset nõu.
Kui usaldusinstrument ei anna käskkirja, et ühte kasusaajat koheldakse erinevalt, peab usaldushaldur kohtlema kõiki kasusaajaid võrdselt ja õiglaselt. Isegi kui usaldusjuhised nõuavad ühe kasusaaja erikohtlemist, nõuavad seadused siiski, et haldur peab kaitsma kõigi kasusaajate huve. Usaldusisik peab otsuste tegemisel ja usaldusdokumendi käskkirjade järgimisel olema erapooletu.
Usaldushaldur peab kasusaajatele nõudmisel esitama täpset teavet. Kasusaajatel on õigus saada teavet usaldusvarade kohta. See tähendab, et iga abisaaja võib kontrollida usaldusfondi puudutavaid dokumente. Usaldusisik esitab sageli abisaajatele aastaaruandeid või korraldab perioodiliselt koosolekuid, et hoida abisaajaid kursis. Üksikasjaliku arvestuse pidamine kaitseb ka usaldusisikut valenõuete eest.
Abisaajad, võlausaldajad ja maksuametid võivad usaldusinstrumendiga seoses esitada õiguslikke väljakutseid. See tähendab, et usaldushaldur võib usaldusfondi varade kaitsmiseks algatada kohtumenetluse või kaitsta kohtuasja eest. See kohustus eeldab, et ta valib ja palkab advokaadi, kes aitaks tal oma kohustusi täita.
Usaldushaldur võib olla üks inimene või inimeste rühm. See võib olla ka organisatsioon, näiteks usaldusettevõte, pank või advokaadibüroo. Tööülesanded ja kohustused jäävad samaks, olgu tegemist ühe isiku, mitme inimese või organisatsiooniga. Ainus erinevus seisneb selles, et kui usaldusisikuna töötab mitu inimest, peab igaüks neist aktiivselt osalema usaldusvara haldamisel otsuste tegemisel. Need inimesed on kaasusaldurid, kellel on võrdne volitus ja vastutus.