Esitlusoskuste parandamiseks peaksid inimesed keskenduma põhivaldkondadele, nagu piisav ettevalmistus, enesekindlus, publikuga ühenduse loomine, selge sõnumi edastamine ja visuaalsete abivahendite tõhus kasutamine. Kõneleja on meeldejääv ja kaasahaarav, kui tema verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus toetab edastatavat materjali. Paljud esinejad teevad selle vea, et sõltuvad esitluse suurema osa puhul visuaalsetest abivahenditest, selle asemel, et kasutada visuaale lihtsalt kõneleja põhipunktide rõhutamiseks.
Piisav ettevalmistus on ülioluline iga inimese jaoks, kes soovib esitlusoskusi parandada. Materjaliga kursis olemine võimaldab kõnelejal pakkuda pingevabamat esitust ja suhelda publikuga loomulikumalt. Tehniliste tõrgete ja muude probleemide vältimiseks on hea mõte varakult kohale jõuda, et kõik arvutiseadmed või rekvisiidid üles panna. Varajane olemine annab ka võimaluse esinejatel end enne ettekannet mõnele kuulajaskonnale tutvustada, mis võib kõnelejal hiljem silmsidet luua.
Enesekindel esinemine on esitlusoskuste parandamiseks hädavajalik. Kõneleja mitteverbaalne suhtlus, sealhulgas maneerid ja kehakeel, võib esitluse verbaalset sõnumit õõnestada või rõhutada. Lõõgastustehnikad, nagu sügav hingamine või rahustava muusika eelnev kuulamine, võivad kõneleja kuvatavat mitteverbaalset suhtlust parandada.
Vältige tähelepanu tõmbamist isiklikule ärevusele, ebapiisavale ettevalmistusele või muudele probleemidele, millest publik muidu ilmselt kahe silma vahele jääks. Tõelise eksimuse korral rahustab kuulajaid kõneleja, kes vabandab põgusalt tõrkumise pärast, kuid liigub siis edasi. Võimalus lõõgastuda ja nautida oma esinemiskogemust, edastab publikule entusiasmi, lisaks muudab sõnumi meeldejäävamaks.
Publikuga ühenduse loomiseks vajalike meetmete võtmine võib parandada esitlusoskusi. Eksperdid soovitavad luua sageli silmsidet erinevate publikuga. Saatejuht võib punktide illustreerimiseks kasutada ka lühikesi anekdoote ja isiklikke lugusid, mis aitab luua publikuga emotsionaalset resonantsi.
Aeglaselt ja kuuldavalt rääkimine loob kuulajatega suurema ühenduse. Ärevus paneb esinejad sageli liiga kiiresti rääkima, mis võib varjata esitluse põhisõnumit. Isikud, kes soovivad esitlusoskusi parandada, saavad harjutada täitesõnade (nt „um”) asendamist lühikese hingetõmbepausiga.
Isik, kes soovib parandada esitlusoskusi, peaks kasutama tõhusaid visuaalseid abivahendeid, mis võivad hõlmata füüsilist rekvisiiti, nagu pabertahvlid või tahvlid, aga ka arvutiesitlustarkvara, nagu PowerPoint. Pabertahvlid on väidetavalt kõige tõhusamad, kui vaatajaskond on alla 20 inimese; saatejuht peaks jälgima, et ta oleks rääkides näoga publiku, mitte pabertahvli poole. Arvutipõhise visuaalse abi saamiseks hoidke slaidid lihtsad, kasutades suures kirjasuuruses täppe ja toetavat pilti. Pidage meeles, et visuaalsed abivahendid on ettekandja toetamiseks, kuid need ei ole kogu esitlus. Eksperdid soovitavad saatejuhtidel mitte lihtsalt slaide publikule ette lugeda.