Üldiselt loob kopeerija dokumendist kirjalikud koopiad. Kopeerijad on mingil kujul eksisteerinud juba iidsetest aegadest ning teised selle elukutse kirjeldamiseks kasutatud terminid hõlmavad scrivener ja calligraphus. Alates 20. sajandist on kopeerijatest enim levinud muusikakopeerijad. Need isikud on spetsialiseerunud muusikalise käsikirja koopiate tegemisele.
Varasematel sajanditel ja alates sellest ajast paljudes maailma paikades on kopeerijad täitnud mitmesuguseid transkribeerimisülesandeid. Erilist rolli mängib see elukutse valdkondades, kus kirjaoskamatuse määr on kõrge, ja juriidilised dokumendid pakuvad palju tööd ka kopeerijatele erinevates piirkondades üle maailma. Mõned mitmesugused dokumendid, mida kopeerijad võivad luua, hõlmavad töölubasid, patente, äritegevuse alustamise dokumente, testamente, hääletussedeleid, seaduseelnõusid ja müügioste. Arvutiprogrammid on 21. sajandil kopeerijate eelistatud tööriist, kuid kasutada saab ka traditsioonilist pliiatsit, paberit ja joonlauda; enamik traditsioonilisi kopeerijaid kasutab spetsiaalset tüüpi pliiatsit, mida nimetatakse kalligraafiaks. Haridusnõuded sõltuvad konkreetsest kopeerimise valdkonnast, kuid tugev kirjaoskus on üldiselt oluline.
Muusika kopeerijad moodustavad suurema osa kopeerija töövõimalustest ning need isikud loovad uuesti läbi ja loevad läbi muusikapartituurid ja kompositsioonid, et tagada nende korralik ja esinduslik vorm. Kopeerija võtab suuna heliloojalt või arranžeerijalt. Sageli kutsutakse kopeerijaid üles looma iga orkestri või laulurühma jaoks eraldi noote. Sellistel juhtudel pakub kopeerija ainulaadseid koopiaid, mis on spetsiifilised üksikute sektsioonide jaoks ja mis annavad instrumentalistidele sissepääsu. Heliloojad võivad paluda ka kopeerija abi muusika ülevaatamisel või salvestisest noodi loomisel.
Mõnede ülaltoodud nõuete tõttu peaks kvalifitseeritud muusikakopeerijatel ideaaljuhul olema muusikaalane kõrgharidus ja muusikariistade mängimise kogemus. Oskus lugeda ja mõista noodistiile, erinevate žanrite ja instrumentide tavasid ning muusikateooriat on olulised valdkonnad, mida potentsiaalne kopeerija peaks tundma. Tähelepanu detailidele ja suhtlemisoskus on ka muusikakopeerija jaoks olulised oskused. Kuulus helilooja Beethoven oli kurikuulus oma tülitsevate suhete poolest oma kopeerijatega töötajate lohaka, vigadest tulvil töö ja isiksuse kokkupõrgete tõttu.
Muusika kopeerijatel on palju edasiminekuvõimalusi. Töötajad võivad kasutada seda ametit algtaseme võimalusena kõrgema taseme ametinimetuste jaoks, nagu helilooja või orkestrant. Kopeerijad töötavad praktikantide, praktikantidena või täiskohaga orkestrites, televisiooni- ja kinostuudiotes, salvestusstuudiotes või paljudes muudes ettevõtetes, kus vajadus on olemas.